Võru spordihoones võeti seekord laadalisi vastu võrukeelsete rütmikate lauluviisidega ning praejuustu, suitsusingi ja mitmete teiste hõrgutiste lõhnadega, nii et arvatavasti mitte keegi ei suutnud nende 90 erineva kohaliku toidu ja käsitöö müüja leti juures vastu panna soovile, endale midagi meelepärast kaasa osta.

"Meie jaoks on oluline, et see kohalik toit jõuaks selle kohaliku inimeseni ja et inimesed näeksid, kes seda toitu teeb, et toit ei oleks anonüümne ja et see väiketootja jõuaks ka pilti. Võib-olla nad igale poole ei jaksa, ei jõua minna, et siis on neil siin selline koht, kus nad saavad välja tulla ja näidata ennast," ütles laada korraldaja Kristin Krinal.

Juba kogenud laadakauplejatele liskas oli ka päris noori toidumeistreid, kes katsetasid, kuidas nende valmistatud maiustuse maitse ja toote hind ostjatele sobib.

"Meie müüme täidistega datleid, pakk sisaldab viit luksuslikku maitset, mille oleme kõik ise välja mõelnud ja valmis teinud," ütles laadamüüja Stefan-Robin.

Nola Maria lisas, et ka ostjaid jätkub. "Jah, ostjad jätkub, algused mõtlesime, et vähe tahetakse, et võib-olla on kallis hind, aga nüüd vaikselt, kui nad proovivad, siis nad saavad aru, et see on väärt seda," ütles ta.

Laadakülastaja Maire ütles, et kuigi laadal on palju head ja paremat, siis tema kotti jõudis astelpaju tee, sõira ja kitse toorjuustu. Johanna lisas, et ostis värvilisi porgandeid. Ta ütles, et tema pojal on see esimene kord Uma Mekil käia. "Tulime pojakesele näitama, aga rahvast on palju ja eks ta ole natukene ära ehmatanud," sõnas ta.