Muuksis elab Maarit Mürk. Tal on 30 hobust ja mõned veised - nende ülesanne on hoida sealset poollooduslikku keskkonda ja nad teenivad selle eest PRIA toetust. Suvel aga lisandus kaks vasikat ja üks varss. Metsas teave levib - reede öösel tuli keegi vaatama, kas noorloomi võiks õnneks võtta.

"Minu hobused täiega jooksevad mööda koplit ringi, kuulen ainult suurt raginat, lehmade suurt hädakisa ja hundi konkreetset ulgumist - no ikka pikka ulgumist. Ja selle peale ei osanud ma midagi muud teha, kui lasin valla ühe ürgse röögatuse, et sellega, kes iganes seal koplis oli, ära hirmutada," rääkis Mürk.

Kes iganes seal oli, jättiski pooleli. Maarit oli end ka relvastanud. "Vahepeal olin kiviaia pealt haaranud sellise kivi, sest ei mina hunti tunne ega tea, kuidas ta käituda võib," ütles ta.

Kohalik jahimees ütleb, et Muuksi kandis hundikarja nähtud pole - pigem oli tegu üksiku isendi või šaakaliga. Karusid on aga sealkandis rohkesti. Loomakasvatajal on seda hea teada, aga millist nõu talle jahimehel anda on?

"Ega mul ei olegi talle mingit tarka nõu anda, kui et pöörduda keskkonnaameti poole. Kui amet väljastab meile küttimise loa, noh - miks ei? Ehkki nad on väljastanud, aga kohus on jälle peatanud. Nüüd lõpuks tehti eriluba lahti, aga sellega ei ole nüüd enam suurt midagi peale hakata," ütles Lääne-Lahemaa jahiseltsi juhatuse liige Tõnu Tamm.

Igal aastal maksab riik kiskjakahjude heastamiseks välja umbes 400 000 eurot. Suurkiskjate puhul on Eestis praegu selline olukord, et kohus otsustab, kas nad on ohtlikud või pigem nunnud ega ole jahtimist ära teeninud.

"Karujaht, enne kui kohus selle peatas, siis karusid kütiti 28 juhul. Täna on meil kümmekond nuhtlusisendi luba välja antud. Ja hundijaht hetkel küll käib, aga see on kohtus vaidlustatud. Kohus teeb oma otsuse suure tõenäosusega õiguskaitse osas järgmisel või ülejärgmisel nädalal," lausus keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra.

Loomakasvatajal on sedagi hea teada. Millist nõu annab talle aga keskkonnaamet?

"Vaadata üle oma aedade paiknemine, ennetusmeetmed ja lõppkokkuvõttes, kui tõepoolest on tegemist sellise isendiga, kes karja murrab, siis koheselt, kui see on juhtunud, siis keskkonnaamet eriloa sinna ka väljastab," sõnas Vakra.

Maarit ei tahaks oodata, kuni isend kedagi murrab ja keegi midagi väljastab. Tal on kõva hääl ja kivi. Ja plaan.

"Ainult kivist järgmine kord küll ei tahaks tuge leida. Võtaks järgmine kord pigem mõne relva kaasa ja peaks hakkama seda relvaluba tegema," ütles ta.