Justiitsministeerium on saatnud kooskõlastusringile kohtute seaduse muutmise eelnõu, millega toimuvad Eesti kohtusüsteemis märkimisväärsed muutused.

Vahest olulisim ja enim kõneainet pakkunud muudatus puudutab samaliigiliste kohtute ühendamist. Muudatustega jääks Eestis alles üks maakohus (praegu neli), üks halduskohus (praegu kaks) ja üks ringkonnakohus (praegu kaks). Kaheksa esimese ja teise astme kohtu asemel jääb alles kolm.

Alles jäävad aga kõik kohtumajad. Maakohtul on neid üle Eesti 15, halduskohtul kolm ja ringkonnakohtul kaks. Kohtumajade asukohad kirjutatakse esimest korda ka seadusesse.

Praegu otsustab kohtumajade paiknemise üle valdkonna eest vastutav minister. Seadusega määratakse, et maakohtu kohtumajad asuvad Haapsalus, Jõgeval, Jõhvis, Kuressaares, Kärdlas, Narvas, Paides, Pärnus, Rakveres, Raplas, Tallinnas, Tartus, Valgas, Viljandis ja Võrus. Halduskohtu kohtumajad asuvad Jõhvis, Tallinnas ja Tartus, ringkonnakohtu kohtumajad Tallinnas ja Tartus.

Kohtunik nimetatakse edaspidi ametisse kohtumaja täpsusega. Selle otsuse teeb riigikohtu üldkogu.

Kohtute ühendamisele on olnud vastu paljud kohtunikud, sealhulgas Tartu ja Pärnu maakohtu esimees.

See, et kohtute ühendamise ettepanekule ei avaldatud üksmeelset toetust, on välja toodud ka eelnõu seletuskirjas. "Tagasiside andjad tõid esile, et samaliigiliste kohtute ühendamine on põhiseadusevastane, ei selgu, millist konkreetset probleemi kohtute ühendamine lahendaks, marginaalne koormuse erinevus ei õigusta süsteemi muutmist, kohtu kaugemaks muutmine," seisab seletuskirjas.

Seletuskirjas märgitakse ka, et kohtute ühendamisega võib kaasneda negatiivne mõju. "Ühe suure organisatsiooni puhul võib haldamine muutuda keerulisemaks, eriti kui juhtimine ja infovahetus ei ole piisavalt tõhusad. Keskne juhtimine võib viia olukorrani, kus kohapealne paindlikkus väheneb ning otsuste tegemisel ei arvestata alati piisavalt piirkondlike oludega," seisab seletuskirjas.

Samuti võib suurem tsentraliseeritus ja esimehe otsustusõigus osakondade moodustamisel piirata kohtunike spetsialiseerumist ja valikuvabadust; spetsialiseerumine aga tähendab tõenäoliselt rohkem ringisõitmist, mis võib kehvasti mõjuda nii menetluskiirusele kui ka töö kvaliteedile, hoiatab seletuskiri.

Eelnõu koostajad leiavad samas, et kohtute ühendamine on ainus lahendus, mis võimaldab saavutada eelnõu põhieesmärgid – arendada kohtute juhtimist, ühtlustada ja tõhustada haldamist ning süvendada kohtunike spetsialiseerumist.

"Ühe maakohtu, halduskohtu ja ringkonnakohtu moodustamine loob eeldused nüüdisaegseks ja paindlikuks juhtimismudeliks, kus kohtute töökoormust ja ressursse saab jaotada terviklikult üle riigi. /.../ Kohtunike üleriigilist spetsialiseerumist ja kohtusüsteemi üleriigilist ühtlustamist ei ole võimalik saavutada mõne muu abinõuga, mistõttu on kohtute liitmine abinõuna ka vajalik. Muu hulgas ei oleks see ilma kohtuid liitmata võimalik teatud liiki asjade üleriigilise jagamise kaudu," põhjendatakse seletuskirjas.

Kohtud saavad eestseisuse

Teine suur asi, mis reformiga tehakse, ja millel on erinevalt kohtute ühendamise plaanist tugev ja ühtne toetus ka kohtunikelt, on see, et kohtu haldusülesanded antakse suures osas justiits- ja digiministeeriumilt üle kohtusüsteemile ehk kohtuhaldus läheb täitevvõimult üle kohtuvõimule.

Kohtute haldamise ja arendamise korraldamiseks luuakse senise kohtute haldamise nõukoja asemel kohtute haldus- ja arendusnõukogu ning senisest nõuandvast ja kooskõlastavast organist saab kohtuhalduse strateegilise tasandi otsustuskogu, seisab eelnõu seletuskirjas.

Muu hulgas hakkab kohtusüsteem vastutama oma eelarve eest, seni vastutas kohtute eelarvestamise eest justiitsministeerium. Praktikas tähendab see seda, et kohtud saavad ise oma eelarvevajadusi riigikogu rahanduskomisjonis põhjendada ning ei sõltu oma eelarvetes enam justiitsministeeriumist. Kohtuid, nii esimese kui teise astme kui riigikohut, esindab riigikogus eelarve läbirääkimistel riigikohtu esimees.

Lisaks luuakse kohtuhaldusteenistus, kuhu pannakse kokku haldusülesanded, mis on praegu ministeeriumi käes, tugiteenused ja kohtudirektori ülesanded, näiteks finants- ja varahaldus.

Eelnõu järgi moodustatakse esimese ja teise astme kohtus eestseisus, mis saab keskseks kollegiaalseks juhtimisorganiks, mille kaudu kohtunikud osalevad töökorralduse ja juhtimise otsustamises. Eestseisuse pädevusse antakse seni kohtu esimehe ainupädevuses olnud otsustused, nagu kohtu kodukorra, struktuuri ja koosseisu kinnitamine. Eestseisus kinnitab ka kohtu tööjaotusplaani.

Kohtu esimees juhib eestseisuse tööd ning vastutab selle otsuste elluviimise eest, kuid ei tee enam olulisi juhtimisotsuseid üksinda.

Esimese ja teise astme kohtud anti justiitsministeeriumi hallata otsustati vabariigi valitsuse seadusega 1995. aastal. Riigikohus jäi isehaldavaks.

Seadusesse kirjutatakse ka kohtunike koguarv. "Kohtunike koguarv on kohtusüsteemi seisukohalt strateegiline ressurss, mis mõjutab otseselt õigusemõistmise kättesaadavust ja kvaliteeti. Seetõttu on põhjendatud, et see on fikseeritud seaduses, mille muutmine eeldab riigikogu otsustust ja poliitilist vastutust," märgitakse seletuskirjas.

Muudatusega moodustatakse maakohus 164 kohtunikuga, halduskohus 26 kohtunikuga ja ringkonnakohus 46 kohtunikuga.

Eesti kohtutes töötab kokku umbes tuhat inimest, kohtunikke on neist 255.

Kohtunik võib juhtida äriühingut

Kohtunikele nähakse ette tagasiside andmise korraldus ehk kõrgema astme kohtunikule antakse pädevus madalama astme kohtunikule tagasiside andmiseks.

Samuti lihtsustatakse kohtuniku osalise töökoormusega töötamise taotlemist. Lihtsamaks muudetakse ka kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõstmine, kuna praegu kehtiv kord on liialt keerukas ja aeganõudev, märgitakse seletuskirjas.

Täpselt pannakse paika, mis tingimustel saab kohtunik töötada mõnel teisel kohal. Kohtunik võib tulevikus lisaks õppe- ja teadustööle väljaspool kohtunikuametit tegeleda ka ettevõtluse ja õigusloomega ning töötada juriidilisel tööl rahvusvahelises organisatsioonis, kui kõrvaltegevus ei kahjusta kohtuniku ametikohustuste täitmist, sõltumatust õigusemõistmisel ega lähe vastuollu kohtunikuameti väärikuse ega kutse-eetikaga, seisab seletuskirjas.

Üheks põhjuseks, miks kohtunike ametikitsendust muudetakse, on kohtunike järelkasv ehk kuidas muuta kohtunikuamet näiteks silmapaistavate juristide jaoks ahvatlevamaks.

Kohtunike eetikanõukogu on varem leidnud, et kohtunik võib tegelda investeerimisega, soetada kinnisvara ja olla osanik äriühingus, mis tegeleb kinnisvara üürimisega. Lubatavaks on peetud ka töötamist asendusõpetajana, treenerina spordiklubis või tasu eest osalemist filmivõtetel. Samas peab kohtunik arvestama seadusest tulenevate formaalsete piirangutega, millele lisandub keeld tegeleda äriühingu õigusnõustamisega või olla äriühingus mingil ametikohal. Nii võib kohtunik olla äriühingus pigem passiivne osanik ning aktiivne roll ettevõtluses.

Eelnõu järgi on lisaks senisele õppe- ja teadustööle kohtunikul edaspidi lubatud väljaspool kohtunikuametit töötada juriidilisel tööl rahvusvahelises organisatsioonis, tegelda õigusloome ja äriühingu juhtimisega.

Eelnõuga pikendatakse ka kohtuniku distsiplinaarkaristuse kustumise tähtaega ühelt aastalt kolmele ja kaotatakse võimalus seda tähtaega lühendada.

Samuti piiratakse rahvakohtunike kasutamist kriminaalasjade kohtumenetluses. Rahvakohtunikud osalevad üldmenetluses kriminaalasja arutamises ainult siis, kui seda taotleb süüdistatav.

Eelnõuga plaanitavad muudatused on osa kohtureformist, mille eesmärk on kujundada kohtutest nüüdisaegne organisatsioon, mis keskendub kiirele, kvaliteetsele ja kõikjalt Eestist kättesaadavale õigusemõistmisele. Teise osa kohtureformist moodustavad menetluseseadustike muudatused, mille eesmärk on optimeerida kohtute töökoormust, tõhustada kohtute tööd ja kiirendada kohtumenetlusi.

Seadus on plaanitud jõustuma 2027. aasta 1. jaanuarist.

Justiitsministeeriumile esitas ettepanekud kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmiseks mullu novembris riigikohtu esimees Villu Kõve. Ettepanekud koostas kohtute töögrupp.

Viimane suurem kohtuvõrgustiku reform toimus Eestis 2006. aastal, mil piirkondlikest väikestest maa- ja linnakohtutest moodustati neli maakohut.