Haridusministeerium viib läbi analüüsi, kas eraüldhariduskoolide rahastuse peaks siduma kooli õppekeelega.

Haridusminister Kristina Kallas rääkis ERR-ile, et erakoolis ei ole venekeelne õpe keelatud, aga tekib küsimus, kas on mõistlik, et kui Eesti riik munitsipaalkoolis ei luba ega rahasta õpet vene keeles, siis erakoolis lubab ta selles keeles õpetada ja ühtlasi seda ka rahastab.

"Analüüsime seda, sest meile on Narvast tulnud info, et Narva õigeusu gümnaasiumis on suurenenud õpilaste arv. Ilmselt on liigutud sinna munitsipaalkoolist, mis ei saa vene keeles õpetada," ütles Kallas.

Minister lisas, et haridusministeerium analüüsib olukorda ning ka seda, kui suur mõju ja liikumine venekeelsetesse erakoolidesse on olnud.

Kallas ei osanud öelda, kas probleem on ennekõike Narvas või ka Tallinnas, sest erakoolide vastu tõusnud huvi kohta tuli signaal küll Narvast, aga haridusministeerium alles analüüsib, kui suur on laiemalt liikumine venekeelsetesse erakoolidesse olnud.

Eesti kümnes venekeelses erakoolis õpib sellel õppeaastal kokku 903 õpilast, eelmisel õppeaastal oli neid 941 ning veel aasta varem 1023.

Haridusministeeriumi kommunikatsiooninõunik Aire Kolk märkis, et selle õppeaasta info on esialgne, sest andmete kontrolli pole veel jõutud teha –tähtaeg andmed esitada oli koolidel 10. novembril.

"Analüüs veel käib, konkreetsed lahendused sõltuvad analüüsi lõpptulemusest," sõnas Kolk. 

Narva õigeusu gümnaasiumi pidaja Vitali Gavrilov ütles, et tema kool on samuti üleminekukool, mis püüab täita kõiki riigi esitatavaid nõudeid.

"Kooli rahastatakse vahenditest, mida me saame vanematelt, riigilt ja neilt, kes meid aitavad," sõnas Gavrilov.

Kõnealuste koolide seas on ka Vivere kool, kus umbes pooled õpilased on lihtsustatud õppekaval. Hariduslike erivajadustega lapsed vajavad üleminekul rohkem aega ning ministeeriumiga on oma kokkulepped tehtud.

"Kuna me ise ja ministeeriumis ka ei saada aru, kuidas seda paremini teha, siis lihtsalt me vajame natuke rohkem aega. Näiteks kui meil on 6. või 7. klass, kus õpilased õpivad lihtsustatud programmi järgi, me kindlasti teeme seda niimoodi, et kõik tunnid on eesti keeles. Me teeme nii, et näiteks 25 protsenti on eesti keeles ja ülejäänu on vene keeles. HTM ütles, et see on okei, kui me iga aastaga suurendame protsenti eestikeelsele õppele," lausus Vivere kooli juhatuse liige Julia Stolberova.

Erakoolid ütlevad, et riigi rahalise toeta nad vastu ei pea.

"Meie koolile oleks see väga suur probleem, kuna kaks kolmandikku on riigi toetus. Tegelikult meile on väga oluline, et see finantseerimine jääks," lausus Sakala eragümnaasiumi direktor Jekaterina Gridneva.

Ministeerium ei välista, et tõepoolest riigi haridustoetus kaob, kui eesti keelele üleminekus augud sees on. Otsuseni loodab ministeerium jõuda veel selle kalendriaasta sees, lahendused sõltuvad nii majasisestest kui ka poliitilistest aruteludest.

Eestikeelsele õppele üleminek algas lasteaedades ning koolide esimestes ja neljandates klassides eelmisel aastal ning see jätkub järk-järgult klasside ja õppeaastate kaupa, jõudes lõpule 2030. aastaks.