Kliimaministeeriumil on valminud kliimakindla majanduse seaduse eelnõu, kus on kirjas küll üldised eesmärgid valdkondade kaupa, kuid konkreetsemaid teekaarte valdkonniti eesmärkideni jõudmiseks veel pole. Suti sõnul töö käib ning kui seaduseelnõuga peaks edasi liikuma järgmise aasta jaanuaris, siis peaks umbes samal ajal valmis saama ka sektorite teekaardid.

"Teekaarte on ette valmistatud päris pikalt. Me ei ole kuidagi nullpunktis. Valmis võiksid saad mõne kuuga. Ma usun, et see on realistlik. Aga on selge see, et teekaardid saavad olema kompromiss. See ei ole midagi, mis on võimalik saavutada konsensuslikult, kuivõrd huvid on natuke erinevad. Ja mitte ainult looduskaitse versus majandus, aga kindlasti ka sektorite sees on erinevaid vaateid," lausus Sutt.

Suti sõnul on teekaartide ettevalmistusega tehtud mitu ringi, kaasatud ettevõtjaid ja keskkonnaorganisatsioone. "Me liigume sissetallatud rajaga edasi. Rohetiiger on teekaarte teinud, nende kogemus on näidanud, et see võtab aega, vaidlused on tulised. Aga seda on vaja, kui me tahame teada, kuidas nende sihtideni jõuda," ütles ta.

Et näiteks tööandjate keskliit on seaduseelnõu juba kritiseerinud ning rahul pole ka keskkonnaorganisatsioonid, näitab Suti sõnul, et seadusega ollakse kuskil keskteel ja see on pigem hea.

"Minust elukogenumad poliitikud on öelnud, et kui on seadus, mis kellelegi ei meeldi, siis see on tõenäoliselt hea seadus. Pigem peaks mures olema siis, kui kellelegi väga meeldib ja kellelegi teisele üldse ei meeldi," lausus minister.

Arusaamatust on tekitanud ka põlevkivitööstuse ja -elektri tulevik. Kliimaseaduses on põlevkivist elektri tootmine olemas, nagu ka uues energiamajanduse arengukavas (ENMAK).

"Põhjus, miks põlevkivielekter on endiselt ka kliimaseaduses, on väga lihtne – varustuskindluse jaoks meil peavad olema juhitavad võimsused, senikaua kuni ei ole veel uusi gaasijaamu, mis Eleringi hankega tulevad," lausus Sutt.

Samuti on küsimusi tekitanud, miks pole endiselt välja kuulutatud maatuuleparkide vähempakkumist. Sutt, kes on varem öelnud, et peamiseks põhjuseks on tuuleparkide planeeringute seiskumine paljudes omavalitsusest, jäi selle vastuse juurde ka seekord.

"Vähempakkumisega saab edasi minna siis, kui on kindel hulk omavalitsusi, kes ütlevad, et jah, me oleme valmis planeeringutega edasi minema ja ka ehitusload välja andma," lausus Sutt.

Ehitusjärgus ei ole Eestis praegu ühtegi tuuleparki, nentis ta.