Meetmed sarnanevad Euroopa riikide sammudega telekommunikatsioonisektoris Hiina tehnoloogia tõrjumiseks, kuid uus Saksamaa eelnõu kehtib palju rohkemate sektorite kohta, sealhulgas energeetikas, transpordis ja tervishoius, teatas väljaanne Politico.

Seadus valmis ajal, mil kantsler Friedrich Merz andis neljapäeval märku hoiaku karmistumisest Hiina tehnoloogiahiiglase Huawei suhtes, öeldes Berliinis toimunud ärikonverentsil, et ta ei luba 6G-võrgus ühtegi Hiinast pärit komponenti. Merz arutab seda küsimust järgmisel nädalal Saksamaa ja Prantsusmaa ühiselt korraldataval suurel digitaalse suveräänsuse tippkohtumisel.

Euroopa Liidu suurima majanduse, millel on aga keerulised suhted Hiinaga, tarneahela julgeoleku uus tugevdamine tuleb ajal, mil Euroopa Liit kaalub, kuidas kõige paremini võidelda küberriskidega tarneahelates, mida domineerivad Hiina ettevõtted, kommenteeris Politico. Valitsused vaatavad telekommunikatsioonisektorist kaugemale, nõudes meetmeid sellistes valdkondades nagu päikeseenergia ja elektriautod. Euroopa küberturvalisuse ametnikud viimistlevad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) tarneahela julgeoleku tagamiseks mõeldud meetmeid, mis aitaks valitsustel riske leevendada, ja Euroopa Komisjon valmistab ette oma küberturvalisuse seaduse uuendamist, et probleemi lahendada. Ettepanek peaks avaldatama jaanuaris.

Saksa seadusandlus rakendab EL-i kriitilise infrastruktuuri küberturvalisuse seadust ehk NIS2 direktiivi. Bundestagi läbinud seaduseelnõu peab veel heaks kiitma Saksa parlamendi ülemkoda Bundesrat ning see peaks toimuma järgmisel reedel.

Põhiküsimus on selles, kas Saksamaa on valmis oma volitusi kasutama, ütles mõttekoja Rhodium Group vanemnõunik Noah Barkin. Telekommunikatsiooni osas "aitab see luua aluse Huawei 5G-võrgust väljatõrjumiseks, kuid see ei garanteeri, et selle otsuse langetamiseks on olemas poliitiline tahe," ütles ta.

Siseministeerium võib juba praegu keelata telekommunikatsioonioperaatoritel teatud komponentide kasutamise kehtiva Saksamaa IT-turvalisuse seaduse alusel. Seaduse 2021. aasta muudatust peeti laialdaselt katseks saada Hiina ettevõtted, nagu Huawei ja ZTE, telekommunikatsioonivõrgust välja, kuna kardetakse ohtu küberturvalisusele. Siseministeerium sekkus 2024. aastal, kuid pole kunagi ametlikult blokeerinud konkreetsete komponentide kasutamist selle seaduse alusel.

Uue küberseaduse puhul tegi valitsus algselt ettepaneku laiendada telekommunikatsioonisektorile kohaldatavaid meetmeid ka elektrisektorile. Kuid parlamendi versioon kehtib nüüd kõigile kriitilistele sektoritele, mis NIS2 kohaselt hõlmavad selliseid valdkondi nagu transport, tervishoid ja digitaalne taristu.

Saksamaa vasaktsentristlik seadusandja Johannes Schätzl, sotsiaaldemokraatide (SPD) digitaalpoliitika kõneisik, ütles, et see on "loogiline samm, sest küber- ja hübriidohud ei peatu sektorite piiridel".

Seaduseelnõu kohaselt peab siseministeerium konsulteerima teiste valitsusasutustega, kui kaalutakse teatud tarnijate keelustamist või blokeerimist. Varem on mõned ministeeriumid, näiteks digitaal- ja majandusministeerium, suhtunud Hiina komponentide keelustamisse vastumeelselt, osaliselt Pekingi majandusliku kättemaksu kartuses.

Ka tööstus võib uutele meetmetele vastu seista. Saksa tehnoloogiakaubanduse ühing Bitkom ütles neljapäeval, et uute reeglite mõju võib olla ettearvamatu ja seetõttu kahjulik.