Oluline Vene-Ukraina sõjas laupäeval, 22. novembril kell 20.32:

- USA tutvustab Ukraina rahuplaani Euroopale pühapäeval;

- Trumpi sõnul pole rahuplaan tema viimane pakkumine Ukrainale;

- Bloomberg: Euroopa liidrid ja Zelenski kirjutavad rahuplaani ümber;

- Ukraina teatel üritasid Vene väed edutult vallutada Pokrovski keskosa;

- Ternopili rünnakus hukkunute arv tõusis 33-ni;

- Saksamaa: USA rahuplaan peab saama Ukraina täieliku heakskiidu;

- Ukraina läbirääkija: Ukraina ja USA alustavad Šveitsis kõnelusi;

- Lukašenko vabastas 31 Ukraina kodanikust vangi;

- Kiiev arutas Euroopa partneritega järgmisi samme seoses USA plaaniga;

- Ukraina teatel algavad konsultatsioonid sõja lõpetamise üle lähipäevil;

- G7 ja EL-i juhid arutavad Ukraina rahuplaani G20 tippkohtumise raames;

- Poola president: igasuguse rahuplaaniga peab nõustuma ka Kiiev;

- Venemaa ründas Ukrainat raketi ja 104 drooniga;

- Venemaa teatas elektrikatkestustest Krimmis ja plahvatustest Kurski ja Samaara oblastis;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1170 sõdurit.

USA tutvustab Ukraina rahuplaani Euroopale pühapäeval

USA presidendi Donald Trumpi administratsioon annab pühapäeval esimest korda ametlikult Euroopa liitlastele ülevaate oma Ukraina rahuplaanist, teatas väljaanne Kyiv Post diplomaatilistele allikatele viidates.

Ühendkuningriigi, Saksamaa, Prantsusmaa ja Ukraina riikliku julgeoleku nõunikud peaksid kohtuma USA maavägede aseministri Dan Driscolliga – tõenäoliselt Londonis –, et kahe informeeritud allika sõnul alustada vaikse diplomaatia vooruga, mida mitmed lääne ametnikud kirjeldavad kui võta või jära olukorda, kirjutas Kyiv Post laupäeva hommikul.

Asepresident JD Vance, kes arvatakse olevat koos Driscolliga USA-poolse tegevuse juht, kirjeldas  administratsiooni lähenemisviisi reede õhtul tehtud sotsiaalmeediapostituses, milles ta rõhutas, et rahuplaan peab peatama võitluse, säilitades samal ajal Ukraina suveräänsuse, olema vastuvõetav nii Kiievile kui ka Moskvale ning minimeerima uue konflikti ohtu.

"Iga kriitika rahuraamistiku kohta, mille kallal administratsioon töötab, kas mõistab raamistikku valesti või esitab valesti mingit olulist reaalsust kohapeal," kirjutas Vance, lisades, et rahu "võivad luua targad inimesed, kes elavad reaalses maailmas".

Euroopa ametnikud lähenevad pühapäevasele istungile aga ettevaatliku skepsisega, tõdes Kyiv Post.

Kuigi kohtumise päevakorda hoitakse rangelt saladuses, väidavad mitmed allikad, et Washington on andnud märku, et see võib olla tema viimane suurem katse rahupüüdluste vahendamiseks enne oma strateegia ümberhindamist.

Kokkuleppe, mis üldise arusaama kohaselt peegeldab Moskva maksimalistlikke nõudmisi, kirjutas Vene režiimijuhi Vladimir Putini erisaadik Kirill Dmitriev koos Trumpi eriesindaja Steve Witkoffiga.

Lääne ametnikud rõhutasid, et kohtumiselt ei oodata konkreetseid tulemusi. See on mõeldud selleks, et testida, kas potentsiaalsete läbirääkimiste kontuurid võiksid välja kujuneda.

Kõrge USA ametnik, kes rääkis anonüümsust paludes, kirjeldas eelseisvat kohtumist kui katset tekitada viimane võimalus lahenduseks enne, kui strateegiline kannatus otsa saab, vahendas Kyiv Post.

Kiiev omalt poolt on aga endiselt ettevaatlik igasuguste survete suhtes, mis võiksid Ukrainat sundida enneaegsetele järeleandmistele, kuigi Ukraina ametnikud ütlevad, et nad osalevad kohtumisel kindlasti, et mitte anda Washingtonile või Euroopale ettekäänet suhtluse vähendamiseks.

Pühapäevane kohtumine rõhutab nii lääne pealinnades tekkinud arusaama olukorra pakilisusest kui ka Washingtoni kasvavat kannatamatust aeglase edasimineku suhtes Ukraina sõja peatamisel.

"Kõik teavad, et see (sõda – toim.) ei saa igavesti triivida," ütles kõrge Euroopa ametnik ja lõpetas: "Pühapäev on selleks, et teada saada, kas triivist on mingit tegelikku väljapääsu."

Trumpi sõnul pole rahuplaan tema viimane pakkumine Ukrainale

Valge Maja esitatud 28 punktiga rahuplaan pole USA viimane pakkumine Ukrainale, ütles USA president Donald Trump laupäeval.
28 punktiga rahuplaan nõuaks Ukrainalt territooriumite loovutamist Venemaale, armee vähendamist ning põhiseadusesse kirjutamist, et Ukraina ei liitu kunagi NATO-ga. USA on andnud Ukrainale tingimustega nõustumiseks aega 27. novembrini, vastasel juhul loobub USA Ukraina toetamisest.

Trump ütles laupäeval, et see ei pruugi olla siiski viimane pakkumine Ukrainale.

"Ei, see ei ole mu viimane pakkumine," vastas ta ajakirjanike küsimusele, kas Valge Maja rahuplaan on USA viimane pakkumine.

Kui Ukraina president Volodõmõr Zelenski keeldub USA pakutud rahulepingust, siis võib ta oma võitlust jätkata, kui ta tahab, lisas Trump.

Ukraina teatel üritasid Vene väed edutult vallutada Pokrovski keskosa

Ukraina kindralstaap teatas laupäeval, et Vene väed üritasid udust ilma kasutades vallutada Pokrovski linna keskosa, kuid edutult.

"Need katsed olid edutud ning vaenlast hävitatakse linnapiirkonnas," märkis kindralstaap.

"Kaitsejõud hoiavad rindejoont Pokrovski põhjaosas ning nende kontrolli all on positsioonid lõuna pool raudteed, mis on olulised edasiseks vabastustegevuseks," lisasti.

Ternopili rünnakus hukkunute arv tõusis 33-ni

19. novembri Vene vägede raketirünnakus Ternopili linnale hukkus vähemalt 33 inimest. Laupäeval kasvas hukkunute arv, kui päästjad leidsid rusude alt ühe naise surnukeha.

Hukkunute hulgas oli ka 7-aastane Poola tüdruk Amelia koos oma emaga, ütles reedel Poola peaminister Donald Tusk.

"Amelia oli seitse aastat vana. Seitse. Poola laps. Ta suri Ternopilis Venemaa jõhkra raketirünnaku ajal. Ta ei jõua kunagi oma unistusteni. See julm sõda peab lõppema, Venemaa ei tohi seda võita. Sest see on ka sõda meie laste tuleviku pärast," lausus Tusk.

Bloomberg: Euroopa liidrid ja Zelenski kirjutavad rahuplaani ümber

Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa liidrid kohtusid laupäeval Lõuna-Aafrika Vabariigis toimuva G20 tippkohtumise raames, et arutada ühist vastust USA ühepoolsele Ukraina-plaanile, teatas Prantsusmaa presidendipalee.

Suurbritannia peaministri Keir Starmeri, Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ja Saksamaa kantsleri Friedrich Merzi kohtumine toimus enne laiemat samateemalist nõupidamist, millest võtavad osa ka teised Euroopa liidrid, teatas palee.

Bloomberg teatas laupäeval allikatele toetudes, et Euroopa liidrid tahavad USA rahuplaaniga tegelemiseks Ukrainale anda rohkem aega kui USA on tähtaega seades nõudnud ning koos Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga tahetakse 28-punktist rahuplaani veidi muuta.

Bloombergis allikate sõnul tehakse seda ettevaatlikult: kuigi eesmärk on plaanist suur osa ümber kirjutada, esitatakse muudatusi järk-järgult kui "konstruktiivseid täiendusi".

Euroopa riikide juhid ütlesid laupäeval tehtud ühisavalduses, et 28-punktiline USA rahuplaan vajab täiendavat tööd. Avalduse tegijate sõnul on nad mures Ukraina armeele seatavate piirangute pärast, mis muudaks Ukraina haavatavaks rünnakutele.

Saksamaa: USA rahuplaan peab saama Ukraina täieliku heakskiidu

Venemaa sõda Ukrainas saab lõpetada ainult tingimustel, millele Kiiev on andnud oma tingimusteta nõusoleku, ütles Saksamaa kantsler Friedrich Merz laupäeval.

28-punktilise kava üle peetakse edasisi arutelusid, kuid sõja saab lõpetada vaid Ukraina tingimusteta nõusolekul, ütles Merz Johannesburgis G20 tippkohtumise kõrvalt.

"Suurriigid ei saa lõpetada sõdu üle asjaomaste riikide peade," ütles ta.

Lukašenko vabastas 31 Ukraina kodanikust vangi

Valgevene diktaator Aleksander Lukašenko andis armu 31 Ukraina kodanikule, kes olid Valgevenes vangis ning nad saadetakse kohe Ukrainasse, ütles laupäeval Lukašenko pressisekretär Natalja Eismont.

Otsus sündis pärast kokkulepet Lukašenko ja USA presidendi Donald Trumpi vahel, keda oli selleks palunud Ukraina.

Ukraina kinnitas, et vangid anti üle. Tegu oli 31 Ukraina kodanikuga vanuses 18 kuni 58, kõigil oli raske haigus ning nende vangistuse pikkuseks oli Valgevenes määratud kaks kuni 11 aastat.

Ukraina läbirääkija: Ukraina ja USA alustavad Šveitsis kõnelusi

Ukraina ja USA alustavad Šveitsis kõnelusi sõja lõpetamiseks, teatas laupäeval Ukraina julgeolekunõukogu sekretär Rustem Umerov.

"Lähipäevil alustame Šveitsis konsultatsioone Ukraina ja Ühendriikide kõrgete ametiisikute vahel tulevase rahulepingu võimalike parameetrite üle," kirjutas sotsiaalmeedias Umerov, kes kuulub Ukraina läbirääkimismeeskonda.

President Volodõmõr Zelenski oli vaid minuteid varem kinnitanud kõnelusteks Ukraina delegatsiooni, mida juhib tema tippnõunik Andri Jermak.

Kiiev arutas Euroopa partneritega järgmisi samme seoses USA plaaniga

Ukraina välisminister Andri Sõbiha pidas reedel ühise telefonikõne oma Euroopa kolleegidega, et arutada USA esitatud plaani Ukraina sõja lõpetamiseks ning tutvustada järgmisi samme.

Sõbiha teatas sotsiaalmeediaplatvormil X, et kõne Prantsusmaa, Ühendkuningriigi, Poola ja Soome välisministrite, Euroopa Liidu välispoliitikajuhi Kaja Kallase ning Itaalia ja Saksamaa esindajatega oli "õigeaegne ja sisukas".

Sõbiha sõnul jagas ta Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski hiljutiste kontaktide tulemusi ja selgitas nende edasiste sammude loogikat.

"Arutasime üksikasjalikult Ameerika Ühendriikide esitatud rahuettepanekute elemente ja meie ühist tööd, et sillutada teostatav tee õiglase rahuni," lisas ta.

Ukraina välisminister rõhutas ka jätkuva transatlantilise surve tähtsust, et sundida Venemaad sõda lõpetama.

Ta tänas Ukraina partnereid "nende valmisoleku eest suurendada toetust Ukrainale sel otsustaval ajal".

Briti välisminister Yvette Cooper ütles X-is, et kõnelused kinnitasid taas toetust "õiglasele ja püsivale rahule" Ukrainas.

"Peame tagama täieliku relvarahu ja ruumi sisukateks läbirääkimisteks. Ukraina peab ise oma tuleviku üle otsustama," kirjutas ta. "Töötame koos Ukraina, USA ja EL-iga rahu nimel."

USA president Donald Trump on seadnud Ukrainale oma administratsiooni plaani heakskiitmiseks tähtajaks 27. novembri.

Ukraina teatel algavad konsultatsioonid sõja lõpetamise üle lähipäevil

Ukraina presidendi kantselei teatas laupäeval, et Ukraina alustab oma partneritega konsultatsioone Venemaa agressioonisõja lõpetamise sammude üle lähipäevil.

President Volodõmõr Zelenski on heaks kiitnud delegatsiooni koosseisu, mida juhib tema kantseleiülem ja kuhu kuuluvad kõrgeimad julgeolekuametnikud. Samuti kinnitati asjakohaste läbirääkimiste juhised, seisab kanalis Telegram tehtud avalduses.

"Ukraina ei ole kunagi takistuseks rahule ning Ukraina riigi esindajad kaitsevad Ukraina rahva õigustatud huve ja Euroopa julgeoleku alustalasid," öeldi avalduses.

G7 ja EL-i juhid arutavad Ukraina rahuplaani G20 tippkohtumise raames

Euroopa kolme suurima riigi ning Euroopa Liidu juhid Ursula von der Leyen ja Antonio Costa ning Jaapani ja Kanada valitsusjuht, kes kõik kuuluvad gruppi G7, arutavad USA esitatud Ukraina rahuplaani laupäeva pärastlõunal G20 tippkohtumise raames, ütlesid asjaga tuttavad allikad uudisteagentuurile Reuters.

G20 riikide liidrid peavad oma tippkohtumist Lõuna-Aafrika Vabariigis, USA kõrgeid esindajaid kohtumisel pole.

Poola president: igasuguse rahuplaaniga peab nõustuma ka Kiiev

Igasugust rahuplaani sõja lõpetamiseks Ukrainas peab aktsepteerima ka Kiiev, ütles Poola president Karol Nawrocki pärast seda, kui USA survestas Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskit nõustuma Washingtoni koostatud raamistikuga Vene agressioonisõja lõpetamiseks.

Washingtoni 28-punktiline plaan kutsub Ukrainat üles loovutama territooriumi, aktsepteerima piiranguid tema sõjaväe suurusele ja loobuma NATO-ga liitumise ambitsioonidest. See sisaldab siiski ka mõningaid ettepanekuid, millele Moskva võib vastu vaielda, kuna need näevad ette tema vägede tagasitõmbumist mõnelt vallutatud alalt, selgub Reutersi nähtud mustandist.

"Ukraina langes Putini kuritegeliku agressiooni ohvriks ja just ukrainlastel peab rahuläbirääkimistel olema otsustav hääl," ütles Nawrocki reedel hilisõhtul tehtud sotsiaalmeediapostituses, viidates Venemaa režiimijuhile Vladimir Putinile. "Rahu hinnaks ei saa mingil juhul olla agressori strateegiliste eesmärkide saavutamine ning agressoriks oli ja jääb Venemaa Föderatsioon," lisas ta.

Venemaa ründas Ukrainat raketi ja 104 drooniga

Vene väed ründasid Ukrainat ööl vastu laupäeva ühe raketi ja 104 kamikaze-drooniga, Ukraina õhukaitse hävitas või tõrjus elektrooniliselt 89 mehitamata õhusõidukit.

Ukraina õhujõudude pressiteenistuse teatel registreeriti droonirünnakuid 15 asukohas ja ühte kohta tabas ka Venemaa väljatulistatud ballistiline rakett.

"22. novembri öösel (alates 21. novembri kella 19.00-st) ründas vaenlane Krimmi autonoomsest vabariigist välja lastud ühe Iskander-M ballistilise raketiga ning 104 Shahed, Gerbera ja muud tüüpi ründedrooniga, mis lasti välja Orjolist, Brjanskis, Šatalovost, Millerovost, Primorsko-Ahtarskist Vene Föderatsioonis ning Tšaudast Krimmis ja Donetskist," teatasid Ukraina relvajõud laupäeval oma Telegrami kanalil. Droonidest umbes 65 olid Shahedid.

Kella üheksase seisuga olid Ukraina õhutõrjeväed riigi põhja-, lõuna- ja idaosas väidetavalt alla tulistanud või maha surunud 89 vaenlase Shahedi, Gerberat ja muud tüüpi mehitamata õhusõidukit.

Õhurünnak tõrjuti Ukraina kaitseväe lennukite, õhutõrje raketivägede, elektroonilise sõjapidamise üksuste, mehitamata õhusõidukite süsteemide ja mobiilsete tuletõrjeüksuste abil.

Venemaa teatas elektrikatkestustest Krimmis ja plahvatustest Kurski ja Samaara oblastis

Ukraina korraldas ööl vastu laupäeva õhurünnaku okupeeritud Krimmis, mis tõi kaasa elektrikatkestuse ning plahvatusi oli kuulda ka Venemaa Samaara ja Kurski oblastis.

Kurski oblastis teatati rünnakust alajaamale ja Samara oblastis tööstusrajatisele, vahendas väljaanne LIGA.net.

Kurski oblasti kuberneri Aleksandr Hinšteini sõnul rünnati väidetavalt Rõlski Borovski mikrorajoonis asuvat alajaama. Kaks katlamaja langesid rivist välja ja kella kaheksase seisuga oli elektrita umbes 3000 klienti.

Väidetavalt inimohvreid ei olnud ja venelased plaanivad taastamistöödega alustada "lähiajal".

Ajutiselt okupeeritud Krimmis teatati samuti plahvatustest ja alajaama rünnaku alla sattumisest. Kremlile alluv nukuvalitsus pole poolsaarel toimunud rünnakuid ametlikult kommenteerinud, kuid Telegrami kanali Supernova+ andmetel võidi rünnata Krasnoperekopi alajaama ja ettevõtte Brom tööstustsooni. Krasnoperekopi 220-kilovoldine alajaam on üks Krimmi peamisi ülekandepunkte, selle ülesanne on elektrienergia vastuvõtmine ja jaotamine piirkonna elektrivõrku.

Samal ajal teatas Samaara oblastis asuva Sõzrani juht Sergei Volodtšenkov rünnakust linna tööstusrajatistele, mis väidetavalt nõudis inimelusid ja vigastatuid. Sihikule võidi võtta Sõzrani naftatöötlemistehas.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1170 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 164 340 (võrdlus eelmise päevaga +1170);

- tankid 11 361 (+4);

- jalaväe lahingumasinad 23 607 (+7);

- suurtükisüsteemid 34 559 (+9);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1547 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1248 (+1);

- lennukid 428 (+0);

- kopterid 347 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 82 842 (+222);

- tiibraketid 3981 (+0);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 67 842 (+74);

- eritehnika 4002 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.