Putukad või ka laiemalt selgrootud jäävad inimestele argitoimetustes pigem märkamatuks nii oma väiksuse kui ka eluviisi tõttu. Ahhaa näitusel on prožektorivalgus suunatud aga just neile, keda on seejuures mitmeid kordi suurendatud

"Me näeme selliseid detaile, mida me looduses kunagi ei näe, ka siis, kui me võtame putuka näiteks kätte ja teda vaatame. Selleks on vaja erivahendeid luubi ja mikroskoobi näol. Siin meil neid erivahendeid vaja ei ole ja see viib mõtte tõenäoliselt sellele, milline see maailm oleks, kui meil olekski nii suured putukad, nagu meil siin näha on," lausus Tartu Ülikooli selgrootute zooloogia kaasprofessor Toomas Esperk.

Kui muidu pole jaaniööl päris hästi aru saada, kust ja kuidas 2,3 sentimeetri pikkune jaanimardikas ikkagi helendab, siis Ahhaas on robotmardika peal näha, et rohelist valgust annab jaaniussile tema tagumine osa.

Kuigi näitus kannab pealkirja "Ahhaa, hiidputukad", leiab ruumist näiteks ka  hiidskorpioni, ämbliku ja hariliku viinamäeteogi.

Lisaks robotputukatele on näitusel infotahvlid, mis võiksid aidata inimestel veelgi rohkem mutukatega sõbraks saada

"Lepatriinu eritab oma jalaliigeste vahelt kollast vedelikku , mis on tegelikult tema veri, mis on mürgine ja ebameeldiva lõhnaga ja peletab röövloomad või teise loomad, kes nende vastu ebatervet huvi tunnevad, ka inimesed, eemale," lausus Esperk.

"Ahhaa, hiidputukad!" on avatud maikuuni.