Ääsmäe koolis olid reedel lõunasöögiks makaronid kanaga, mis on üks väheseid toite kartulipudru ja püreesupi kõrval, mis viiendikest Mirtelile ja Britt Idale meeldib.

"Makaronid on head, aga vahest nüüd on see, et enam soola ei panda eriti palju ja siis ongi natukene maitsetud, aga meil oli kana õnneks juures," sõnas 12-aastane Britt Ida.

"Kui soola panid juurde, siis need olid väga head," lausus 11-aastane Mirtel.

Kui algklassides tuli lastel õpetajate nõudmisel kõiki toite proovida, siis põhikoolis seda sundust enam ei ole ja nii söövadki lapsed vaid mõnel päeval nädalas, kui on nende lemmiktoidud. Teistel päevadel piirdutakse leivaga, mis tüdrukute sõnul saab sööklas kole kiiresti otsa. Sõna otseses mõttes vee ja leiva peal ei ela mitte ainult klassiõed, vaid ka -vennad.

"Vahest on meil sellised nätsud või kommid kotis ja siis tunni ajal panemegi suhu. See kuidagi täidab kõhtu," ütles Britt Ida.

"Või siis esmaspäeviti või reedeti, kui me toitu ei võta, siis on nii lühikesed päevad ja me saame kohe koju sööma minna," lisas Mirtel.

Britt Ida ja ema vaidlused koolitoidu üle päädisid sel sügisel sellega, et ema käis neli päeva koolitoitu maitsmas.

"Loomulikult on mingeid toite, mis sulle meeldivad rohkem ja mis meeldivad vähem, aga minu meelest need toidud olid väga maitsvad kokkuvõttes. Ma käisin neli päeva ja ma ei saa öelda, et toidul oleks absoluutselt midagi viga. Isegi ühel päeval ma läksin koju ja ostsin neid samu asju siit poest, et teha neid samu asju," lausus lapsevanem Eveliis Kund-Zujev.

Tõsi küll, seda oasuppi ei söönud Britt Ida ei koolis ega kodus. Ema sõnul on lapsed ilmselt jõudnud sellesse ikka, kus valitakse rohkem ja see on suurem nurina põhjus kui pisut vähem soola. Just soolavähesus ongi viimastel nädalatel palju kõneainet andnud, sest pärast 17-aastast vaheaega uuendati koolitoidu nõudeid.

"See on tõsi, et lisatud soola ja suhkru kogust on oluliselt vähendatud, rohkem tähelepanu on köögiviljade tarbimisel, rohkem soovitame süüa kala. Üritasime need nõuded kokku panna selliselt, et toitlustajatel oleks lihtsam menüüsid kokku panna," ütles Tervise Arengu Instituudi (TAI) toitumise valdkonna juht Janne Lauk.

Eelmise määruse kohaselt oli koolilõunas nii toorainetes kui ka lisatud soola maksimaalne kogus 1,15 grammi. Nüüd on kirjas, et toidule ei tohi lisada rohkem kui pool grammi soola. Suhkrut aga ei tohi koolilõunas olla rohkem kui viis grammi ehk teelusika täis. Vanas määruses suhkrunorm aga puudus hoopiski. Kirjas oli, et pool toidust saadavast energiast peavad andma süsivesikud.

"Eelmise määruse üks põhiprobleeme oli süsivesikutest saadava energiaprotsendi täissaamine. Kuna suhkur on odav tooraine, siis selle asemel, et panna oluliselt rohkem köögivilju, siis täideti see süsivesikute vajadus ära suhkruga. Praeguse määruse kohaselt seda enam teha ei saa," sõnas Lauk.

Paar aastat tagasi tehtud uuringu kohaselt söövad eestlased kaks korda nii palju soola, kui oleks tervislik ja ka maiustamisel tagasi ei hoita. Nii võivadki Laugu sõnul uue määruse järgi tehtud toidud tunduda maitsetuna. Päris päeva pealt uute reeglite järgi siiski süüa tegema ei pea. Aasta on antud aega, et uute maitsetega lapsi harjutada.

Erinevalt kohvikust ei tohi enam koolisööklas soolatoosi välja panna, aga põlu alla on sattunud ka salatikastmed, majonees ja suhkur, sest neis kõigis on üllatavalt palju soola ja magusaineid.

Koolikokad jagunevad uute nõuete osas kaheks. Ühtede sõnul tuleb nüüd teha maitsetut toitu, teiste sõnul tuleb pisut enam nuputada, et toit oleks maitsev.

"Toit on elu alus ja kui kokad ka sellest aru saaksid, et iga väikene liigutus, mida sa köögis teed, iga maitseaine, mida sa toidu sisse paned, iga sool, mida sa toidu sisse paned, tegelikult läheb selle väikese inimese kätte, sisse, kehasse ja kui me tegelikult seda vähendame, siis see tähendab, et me anname puhtaid maitseid ja aineid rohkem," sõnas Dussmanni toitlustusdivisjoni arendusjuht Inga Paenurm.

Endise presidendi peakoka sõnul ei adu mageda toidu üle nurisevad lapsevanemad, kui palju soola ja suhkrut söövad lapsed iga päev, sest seda leidub omajagu ainuüksi ühes leivaviilus.

"Kõik toitained, mis sa sööd, vaata järgi, kui palju seal soola on ja kaalu täpselt seesama kogus endale silmade alla. Sama on suhkruga. Kõik see tarbitud suhkur ja sool, mida sa ühe päeva jooksul endale sisse lased, kui sa selle endale visuaalselt selgeks teed ja näed, kui suur see tegelikult on, siis mõtteviis muutub," ütles Paenurm.

Kokk loodab, et ehk ärgitab koolitoidu maitse muutmine ka kodus pisut teisiti süüa tegema, aga et see paneks piiri laste seas kiiresti levivale ülekaalulisusele, ei usu ka soovitused koostanud TAI.

"Koolitoit ei ole võluvits. Selles suhtes lapsed söövad kodus ja söövad ka kodust väljas. Kõik see ka mõjutab. Me naiivsed ei ole, et kui me nüüd anname ülitervislikku toitu koolis, siis kõik probleemid lahenevad," lausus Lauk.

Lapsed on kodu peegel ja viimaste aastate suurima muudatusena näevad kokad, et sõmerat riisi ja tatart, aga ka al dente pastat pole mõtet pakkuda, sest seda lihtsalt ei sööda. Kõik peab olema võimalikult pehmeks keedetud.

"Kui ma võtan endavanused inimesed, siis võib-olla meil on enda mälestus mingist oma koolitoidust, sellisest tundest ja meil on peas, et koolitoit oli halb ja kui laps ütleb, et on kehv, siis me vastame, et koolitoit ongi alati kehv olnud, aga me ei anna võimalust sellele," ütles lapsevanem.