Oluline Ukraina sõjas kolmapäeval, 26. novembril kell 22.35:

- Ukraina droonid tabasid Venemaa elektroonikatehast;

- Venemaa rünnakus Zaporižžjale sai vigastada vähemalt 12 inimest;

- Venemaa pommitas Donetski ja Harkivi oblastis asuvat energiataristut;

- Kreml kinnitas, et Witkoff saabub järgmisel nädalal Moskvasse;

- Bloomberg: Witkoff andis Kremli ametnikule nõu Ukraina ja Trumpi osas;

- IMF ja Ukraina leppisid kokku 8,2 miljardi suuruses programmis.

Ukraina droonid tabasid Venemaa elektroonikatehast

Ukraina kinnitas, et riigi kaitsejõud ründasid ööl vastu kolmapäeva Venemaal Tšeboksari linnas asuvat tehast, mis toodab navigatsiooniseadmeid ja komponente tiibrakettide ja ballistiliste rakettide jaoks.

Sotsiaalmeediakanalid jagavad videolõiku, mis näitab, kuidas Ukraina droonid tabasid linnas asuvat elektroonikatehast.

Ukrainian attack drones penetrated 1000 km into Russian airspace and hit the VNIIR-Progress factory in Cheboksary tonight.

Seen here, a Ukrainian drone slams into the facility, a key producer of electronics for the Russian military. pic.twitter.com/2bj0zVpdK3

— OSINTtechnical (@Osinttechnical) November 26, 2025

Kindralstaabi teatel puhkes tabamuste tagajärjel tehases tulekahju. Rünnakus kasutatud üksuste või relvade kohta teavet ei avaldatud.

Ka kohalikud võimud kinnitasid juhtunut. Tšuvaši Vabariigi juht Oleg Nikolajev teatas, et piirkonda rünnati droonidega. Rünnakus sai vigastada kaks inimest, nende seas üks teismeline, ning kahjustada said kaks elumaja.

Tšeboksarõ asub Volga jõe ääres ning asub rindest ligi 1000 kilomeetri kaugusel. 

Venemaa rünnakus Zaporižžjale sai vigastada vähemalt 12 inimest

Ukraina võimud teatasid, et Venemaa droonid ründasid Zaporižžja linna, vigastada sai vähemalt 12 inimest. 

Zaporižžja oblasti sõjalise administratsiooni juht Ivan Fedorov teatas, et vaenlase rünnaku tõttu sai kahjustada vähemalt seitse mitmekorruselist hoonet. 

Bloomberg: Witkoff andis Kremli ametnikule nõu Ukraina ja Trumpi osas

USA presidendi erisaadik Ukraina ja Venemaa küsimustes Steve Witkoff andis Bloombergi avaldatud vestluse transkriptsiooni kohaselt Kremli kõrgele ametnikule nõu, kuidas Vene režiimi juht Vladimir Putin peaks president Donald Trumpile Ukraina rahulepet esitlema.

Oktoobri keskel toimunud telefonivestlus näib osutavat Trumpi heakskiidetud 28-punktilise ettepaneku algversioonile, mida peeti laialdaselt Moskvat soosivaks, kuna see nõudis Ukrainalt oluliste territoriaalsete järeleandmiste tegemist ja lubadust NATO-ga mitte liituda.

Bloombergi sõnul koostasid nad transkriptsiooni pärast Witkoffi ja Putini välispoliitika nõuniku Juri Ušakovi vahelise vestluse salvestise läbikuulamist, kuid ei täpsustanud, kuidas see hangiti.

Transkriptsiooni kohaselt ütles Witkoff kõne ajal, et tema arvates on Venemaa "alati soovinud rahulepet" ning et ta "peab president Putinist sügavalt lugu".

USA saadik andis Ušakovile nõu, et Putin peaks eelseisva, hiljuti sõlmitud Gaza relvarahu teemalise telefonikõne ajal Trumpile meelitusi jagama ja ütlema, et ta "austab teda kui rahumeest ning on tõeliselt rõõmus, et see juhtus".

Samuti tegi Witkoff ettepaneku luua Ukraina jaoks 20-punktine rahuplaan, "täpselt nagu me tegime Gazas" ning ärgitas Putinit seda teemat Trumpiga arutama.

"Ma arvan, et president annab mulle kokkuleppele jõudmiseks palju vabadust ja tegutsemisruumi," ütles ta Ušakovile.

Trumpi ja Putini vaheline telefonikõne toimus 16. oktoobril, mille järel kirjeldas USA president seda kui "väga produktiivset" ning seadis kahtluse alla Kiievi soovi saada Tomahawki rakette vaid päev enne Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski vastuvõtmist Valges Majas.

Washingtoni 28-punktine ettepanek sõja lõpetamiseks on sestsaadik asendatud uuega, mis võtab rohkem arvesse Ukraina huve. Trump teatas teisipäeval, et lähetas Witkoffi Moskvasse Putiniga kohtuma.

Kreml kinnitas, et Witkoff saabub järgmisel nädalal Moskvasse

Kreml kinnitas kolmapäeval, et USA erisaadik Steve Witkoff saabub järgmisel nädalal Moskvasse kohtumisele Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga.

"Witkoffi järgmise nädala Moskva-visiidi osas jõuti esialgse leppeni," ütles Putini välispoliitikanõunik Juri Ušakov, lisades, et teda saadavad veel mitu president Donald Trumpi valitsuse ametnikku.

Ušakov rääkis veel, et osa USA viimasest plaanist Ukraina sõja lõpetamiseks on positiivne, kuid paljud teised punktid vajavad arutamist.

"Mõningaid aspekte võib pidada positiivseks, kuid paljud nõuavad ekspertide eriarutelusid," ütles Ušakov. 

Venemaa pommitas Donetski ja Harkivi oblastis asuvat energiataristut

Ukraina energiaministeerium teatas, et Venemaa pommitas Donetski ja Harkivi oblastis asuvat energiataristut.

"Soovitame tarbijatel elektrit kogu päeva jooksul säästvalt kasutada, seda eriti tipptarbimise tundidel. See aitab vähendada süsteemi koormust," teatas energiaministeerium. 

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 980 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 168 550 (võrdlus eelmise päevaga +980);

- tankid 11 372 (+4);

- jalaväe lahingumasinad 23 625 (+1);

- suurtükisüsteemid 34 688 (+44);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1549 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1252 (+2);

- lennukid 428 (+0);

- kopterid 347 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 84 960 (+743);

- tiibraketid 3995 (+14);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 68 242 (+124);

- eritehnika 4007 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

IMF ja Ukraina leppisid kokku 8,2 miljardi suuruses programmis

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) teatas kolmapäeval, et selle töötajad jõudsid Ukraina võimudega ametkondade tasandil kokkuleppele uues 8,2 miljardi dollari suuruses programmis.

"Venemaa sõda nõuab jätkuvalt ränka lõivu Ukraina inimestelt ja majanduselt," teatas IMF avalduses.

"Võimud on sellegipoolest vankumatud oma otsusekindluses säilitada makromajanduslik stabiilsus ning taastada võla jätkusuutlikkus ja välismaksevõime," lisati teadaandes.