Pärast koroonapandeemiat on tuntavalt kasvanud nende laste arv, kes ei suuda või ei taha kooli minna, rääkis Eesti koolipsühholoogide ühingu juht Karmen Maikalu. Mõned neist puuduvad viimastest tundidest või mõne päeva, aga on ka hulk õpilasi, kel on püsiv koolitõrge. Lood on Karmen Maikalu sõnul väga erinevad.

"Väga palju on neid lapsi, kes on mingitel põhjustel kas depressiivsed või nendel on juba välja kujunenud ärevushäire. On neid lapsi, kellel on näiteks sotsiaalärevus. Nendel on väga raske olla sellises keskkonnas, kus on palju inimesi ja koolikeskkond on paljudele lastele ka väga võib-olla lärmakas ja liiga paljude stiimulitega," rääkis Maikalu.

Ent koolipsühholoogi sõnul on ka selliseid lapsi, kes istuvad kodus kas telefonis või arvutis ja ei suuda sealt ära tulla. Samuti on lapsi, kes tunnevad ennast koolist tõrjutuna või kiusatuna või lihtsalt ei ole leidnud oma kohta koolis.

Eesti sotsiaalpedagoogide ühenduse juhatuse liige Viktoria Latova-Kütt kinnitas, et nii kiusamist kui ka nutisõltuvust esineb kõigis koolides ja ka sotsiaalset ärevust esineb palju.

Latova-Küti sõnul näeb ta vahetundides rohkem seda, et noored istuvad üksteise kõrval ja mängivad mingites keskkondades mänge, suhtlevad seal ja vähem on silmast silma suhtlust.

"Eakohase arengu poole pealt, kui sotsiaalne ärevus niikuinii on kõrge, siis kindlasti erinevad kõrvalfaktorid seda võivad võimendada. Ja Covidi mõju, kus noored jäid koju - osade puhul ma nägin, et õppimine paranes selle tulemusel. Väga paljude puhul ma nägin ka seda, et pärast oli keeruline tagasi tulla."

Haridusministeeriumi kaasava hariduse valdkonna juht Jürgen Rakaselg ütles, et koolid on keerulises olukorras, kuna selge on see, et isegi kui õpilane on koolis, aga tal on palju muremõtteid, siis ei saa toimuda sisulist õppimist. Ta ütles, et kui kiusamisega annab koolis mõndagi teha, siis nutiseadmete ja ärevuse osas on võimalused kitsamad ja oluline muutus saab sündida vaid siis, kui kodu soovib muutust ning on valmis selleks pingutama. 

Ka Põlva kooli sotsiaalpedagoog Maiu Menning, kes sarnastest muredest hiljuti valla lehes kirjutas, näeb võimaliku lahendusena koostööd pere ja kooli vahel.

"Koolist puudumine tegelikult tekib teises kooliastmes. Esimeses kooliastmes seda ei ole," lausus Menning, kelle sõnul ootab kool, et lapsevanem märkaks seda ja võtaks ka ise kooliga ühendust ja oleks aktiivsem.

"Kool saab teha siin nii palju, et pakub turvalist keskkonda õpilasele õppimiseks ja samamoodi, et puudumiste tõttu me näeme seda käitumist, et mis selle taga võib olla, püüame nendega vestelda, probleeme välja selgitada, miks laps puudub," selgitas sotsiaalpedagoog.

Karmen Maikalu ütles, et kõik, kel küsimusi, saavad helistada ka tasuta koolipsühholoogide nõuandeliinile 1226.