Reedel, näituse esimesel päeval hindas rahvusvaheliselt tunnustatud ekspert Markus Eber Saksamaalt, kas näitusele toodud tõuküülikud ikka vastavad tõustandardile. Hinnati nii üldist välimust aga ka kõrvade ja karvapikkust, kuid jänku ei tohtinud olla ka üle- või alakaalus. Loomi paremusjärjestusse ei seatud.

"Aga see ei ole eesmärk siia tulla ja teada saada, et kes on kõige-kõigem. Vaid laiem eesmärk on ikkagi see, et me saaksime teada oma üldise Eestis kasvatatavate küülikute taseme," ütles Eesti Küülikukasvatajate Seltsi president Liina Elken.

Tegemist ei ole siiski ainult lemmikloomadega, vaid aretusloomadega, sest Eestis kasvatatakse küülikuid ka liha saamise eesmärgil.

"Muidugi siit nendest loomadest võivad saada ka lemmikloomad. Kui ikkagi homme tuleb siia pere koos väikeste lastega ja lapsed tahavad osta endale seda küülikut või perre koju lemmikuks viia, siis saab temast ka lemmikloom," sõnas Elken.

Eestis suuri küülikukasvatajaid pole, kuid hobikasvatajaid on palju. Samuti pole meil veel küülikunäituste kultuuri, mis on alles tekkimas. Eesti peredes on küülik lemmikloomana juba üsna levinud.

"Kuigi seal tuleb alati vaadata, et väikeste lastega peredes küülik ei ole nagu kass või koer, keda sa lihtsalt võtad. Nad võivad ikkagi hammustada, neile ei pruugi süles meeldida, nad on natuke iseseisvamad. Selle suhtes on küülik natuke teistsugune loom," rääkis küülikukasvataja Tartust Anneli Prits.

Küülikunäitusel näeb ka haruldasi loomi, keda Eestis on veel üsna vähe. Ühte sellist näitas küülikukasvataja Võrumaalt Marina Klaus.

"Küülikukasvatusega tegelen mõne aasta. Minu lemmikuteks on saanud Flandria hiidküülikud. Siia näitusele ma tulin eesmärgiga hinnata oma küülikuid, näidata rahvale, kui ilusad nad on ja nautida seda näitusemeeleolu. Nad on imearmsad loomad," ütles Klaus.

Aegade suurimat küülikunäitust saab Järvanaal Peetri rahvamajas vaadata pühapäeva pärastlõunani.