Minu õpetaja Tartu Ülikoolis Juhan Peegel ütles lause, mida tuleb alati arvestada, kui kuuleme kurtmist, et ajakirjanduses pole tõde või on seda liiga vähe. Juhan ütles, et kõik, mis läbi inimese käib, on kallutatud. See tähendab, et meediapilt ei saagi olla ammendav, see on lihtsalt tegelikkuse kommunikatiivne variant. Selle teadmine sunnib kõhklema, kahtlema ja kontrollima.

Kõigepealt, me ise oleme erinevad ja meil on erinevaid tõdesid. Mis Martin Helmele on toit, võib Kristen Michalile olla mürk ja vastupidi. Ajakirjanik on ka inimene, meediakorporatsioonide huvid, kiiruse vead, info üleküllus, lisaks veel teadlik manipuleerimine ja propaganda teevad info emotsionaalse osa veel tugevamaks. Jälle sunnib kontrollima.

Ajakirjanduse võimu annab tegelikult kaks suurt õigust. Ajakirjanikul on õigus valida teema ja omistada tähendus. Ta võib valida, et räägin Pärnust, aga Jõgevast ei räägi. Ta võib öelda, ühel läheb hästi ja teine teeb kehvasti. Praktikas tähendab see võitlust, et pääseda ajakirjaniku looteemaks ja võitlust, et minu kajastus oleks positiivne. See on eriti märgatav enne valimisi.

Praeguseni ei ole poliitikutel kadunud lootus, et äkki õnnestub need meedia mürgihambad välja tõmmata ja öelda, mida nad rääkima peavad ja kuidas. Totalitaarsetes riikides on sellega paigas, meil õnneks mitte. Vanemad inimesed mäletavad vene aega, kui meedias läks kõik hästi, aga elus mitte. Nüüd on teinekord vastupidi, et elus nii hull ei ole, aga meedias on must masendus.

Suur oht ajakirjandustõele on suur raha. Kui seda on piisavalt, siis ostetakse endale meedia ja tagatakse endale või maailmavaatele hea kajastus. Koos meediavõimuga tuleb tihti kaasa ka poliitiline ja siis on jama majas. Vaadake Ungarit.

Positiivsust on meedias vähe, kurdetakse. Ajakirjanikud võiksid rohkem ilusaid asju kajastada. Ei maksa süüdistada ajakirjandust, süüdi oleme meie ise. Kes neid lõputult häid uudiseid ikka viitsib kuulata.

Reuters õpetas juba 1883. aastal, mis on uudis: tulekahjud, plahvatused, raudteeõnnetused, purustused, tähtsate inimeste enesetapud, sensatsiooniliselt ja õudselt sooritatud mõrvad. Päris karm. Pehmemal kujul on see siiani elus meediaedu lausega, et "laida, liialda ja lühenda!" Ja kui kellelgi on hea uudis, siis soovitatakse pöörduda reklaamiosakonda. Hüpoteetiliselt.

Meediatõe kujunemise eraldi nähtus on peateema. Meil on see kuskil uue maksu, Tallinna linnapea ja Anu Välba saate piirides. Erinevates riikides on oluline väga erinev. Olen veendunud, et väga vähesed on kuulnud nime Campi Flegrei. Kui hästi läheb, siis ei kuulegi, aga kui ei lähe, siis vallutab see nimi maailma.

Campi Flegrei on nimelt tohutu suure potentsiaalse jõuga vulkaan otse Napoli linna all ja viimased kuud näitavad märke, et on võimalik tema ärkamine. Maapind tõuseb ebatavalise kiirusega, kuskil susiseb ja väriseb, sadu kordi päevas. Kui läheb tõsiseks, puudutab see otse kuut miljonit inimest, tegelikult kogu maailma.

Island räägib praegu laava kogunemisest maailma ühe suurima atraktsiooni, Blue Lagooni basseini alla. See ongi juba külastajatele suletud ja seal vist ilma pauguta ei pääse, küsimus on, kui suur see tuleb.

2018. aastal kohtusin ma ajakirjanikega Kaplinnast Lõuna-Aafrikas ja nad rääkisid, et neil on seal ainult üks jututeema ja see on vesi. Kaplinna veekriisid on sellised, et kempsus vabalt ei käi ja suppi ei keeda. Kui on veekriis, siis on ka arusaadav, et mingi sõda kuskil 5000 kilomeetri kaugusel suurt kedagi ei huvita.

Seega, meediast lõplikku tõde otsida ei maksa. Sealt saame emotsionaalse ja valikulise pildi maailmast. Aga ka sellisena on see äärmiselt tähtis ja on demokraatia üks kõige olulisem tugi. Ajakirjanikud teevad meie eest ära suure töö, valivad infohulga seast enda arvates olulise.

Mida me ise saame teha? Tartu biokeemia professor Mihkel Zilmer ütles, et sa oled see, mida sa sööd. Kui kogu aeg sõnnikut sööd, muutud lõpuks ise sõnnikuks. Sama kehtib vaimutoidu kohta. Kui sa elad nii, et loed ainult pealkirju ja portaale, siis muutud ise lõpuks portaaliks.

Kaasaja tehniliste võimaluste, interneti ja tehisaru tulek on vältimatuks teinud kaks enesekaitsemeetodit. Tuleb ennast harida ja mitte elada vaid meediavariandiga. Teiseks tuleb omandada oskus kontrollida pakutavat infot, seda kordan ja jään kordama. Kui neid teha ei viitsi, siis ärge imestage.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.