LRT töötajad kutsuvad võimuliitu üles loobuma ettepanekust muuta peadirektori ametist vabastamise korda ning alustama sisulist arutelu LRT nõukogu depolitiseerimise üle, kaasates ajakirjanike organisatsioone ning meedia- ja õiguseksperte.

Ajakirjanike esindajad hoiatavad, et seadusemuudatused muudaksid avalik-õigusliku ringhäälingu juhi poliitiliseks etturiks, vahendas LRT. 

"Kogu selle nädala jooksul peavad LRT töötajad – ajakirjanikud, saatejuhid, produtsendid, video- ja helirežissöörid, kaameraoperaatorid ja teised kolleegid, ilma kelleta LRT lihtsalt ei saaks tegutseda – eetris vaikuseminuteid. Me selgitame, miks vaba meedia on demokraatlikule ühiskonnale hädavajalik, ja toome näiteid läbikukkunud riikidest, et näidata, mis juhtub, kui meedia võetakse üle," seisab avalduses.

"Me rõhutame, et meie mure ei ole seotud ühegi konkreetse isikuga – me protesteerime püüdluste vastu lammutada kaitsemeetmeid, mis kaitsevad LRT sõltumatust," lisatakse avalduses.

Erakonna Nemunase Koit juhi Remigijus Žemaitaitise esitatud muudatusettepanekute eelnõu, mis alandaks LRT peadirektori ametist vabastamise künnist, läbis eelmisel nädalal parlamendis esimese lugemise valitsuskoalitsiooni toetusel.

Ettepaneku kohaselt saaks LRT nõukogu peadirektori ametist tagandada lihthäälteenamusega senise kahekolmandikulise häälteenamuse nõude asemel..

LRT ajakirjanike sõnul seisavad nad silmitsi enneolematu poliitilise survega ja näevad selgeid katseid allutada rahvusringhääling poliitilisele kontrollile.

Rahvusringhäälingu ajakirjanik Edvardas Kubilius ütles, et mõned kolleegid on saanud valitsuskoalitsiooni üksikutelt liikmetelt ähvardusi, et nende vastu võetakse meetmeid.

Parlament hääletas eelmisel nädalal ka LRT eelarve külmutamise poolt kolmeks aastaks, mis tähendab, et aastatel 2026, 2027 ja 2028 saab rahvusringhääling igal aastal 79,6 miljonit eurot.

Novembri alguses võttis parempopulistlik Nemunase Koit vastu resolutsiooni, milles kutsuti üles "peatama hiilivat riigipööret", väideti, et meediaväljaanded "on muutunud mitte informatsiooni edastamise, vaid selle varjamise, avaliku propaganda ja vaenu õhutamise vahenditeks".