Politsei teatel kogunes Leedu parlamendi lähedale ligikaudu 10 000 inimest.

Meeleavalduse "Käed eemale sõnavabadusest!" korraldas ajakirjanike kogukond koos kultuuritöötajate ühinguga.

Meeleavaldajad hoidsid plakateid kirjadega "Sõna- ja meediavabaduse eest", "Käed eemale" ning "Siin ei haise miski, laske meil töötada!". Viimane plakat kujutas president Gitanas Nausedat, peaministrit Inga Ruginienet, sotsiaaldemokraatide liidrit Mindaugas Sinkevičiust ja partei Nemunase Koidik esimeest Remigijus Žemaitaitist.

"Oleme siin tagamaks, et valitsus ei haaraks kontrolli meie avalik-õigusliku ringhäälingu üle. Tuhanded, kes te meid arvutite ja ekraanide vahendusel jälgite – aitäh, et seisate koos meiega sõltumatu meedia kaitsel," pöördus LRT raadioajakirjanik Edvardas Kubilius meeleavaldajate poole.

Ta lisas, et võimud üritavad võtta ühiskonnalt sõnavabadust.

"Mul on kõrini – kõrini osast neist, kes seal üleval [parlamendis] istuvad. Kõrini sellest, et seadused ja kohtuotsused neile justkui ei kehtiks; sellest, kuidas nad räägivad, mida heaks arvavad, laimavad vabalt ega vastuta oma sõnade eest," ütles ajakirjanik.

Kubiliuse järel astus üles muusik Andrius Mamontovas, kes meenutas, milline nägi välja meedia siis, kui see oli riigi kontrolli all ja politiseeritud.

Mamontovas esitas laulu "Ärka", pöördudes president Gitanas Nauseda poole üleskutsega.

"Toimuvat on väga murettekitav jälgida [...] on juba tunne, nagu hakkaksime elama riigis, mis pole enam meie oma," ütles meeleavaldusega liitunud 47-aastane Klaipeda ettevõtte juht Viktorija.

Naine avaldas lootust, et poliitikud võtavad meeleavaldajate nõudmisi kuulda.

"Eelkõige peaksid nad LRT peadirektori vahetamist puudutavad muudatusettepanekud kõrvale heitma ja nende arutamise lõpetama. Samuti tuleks liikuda nõukogu depolitiseerimise suunas. Tahame, et need protsessid hakkaksid liikuma positiivses suunas," sõnas ta.

Vilniuse Waldorfi kooli 45-aastane õpetaja Egidijus ütles, et tuli meeleavaldusele, seismaks vastu katsetele lihtsustada LRT protseduure ja vahetada välja peadirektor.

"See on millegi suurema algus ja ma ei taha, et see jätkuks. Soovin, et see lõppeks kohe, ilma edasiste tagasilöökideta. Tagasisamme on juba niigi liiga palju tehtud," ütles ta BNS-ile.

Mehe sõnul on sõnavabadus Leedus praegu kaitstud, mistõttu tekib küsimus, miks poliitikud muudatusi taotlevad. "Minu jaoks tähendab sõnavabadus seda, et saan rääkida ja lasen ka teistel rääkida. Saan kuulata mittesolvavaid sõnu ning väidelda ja arutleda ideede üle argumenteeritult," ütles ta.

Meeleavaldus toimus ajal, mil seim arutab seadusemuudatusi, mis lihtsustaksid LRT peadirektori vallandamist, ning pärast otsust külmutada ringhäälingu eelarve järgmiseks kolmeks aastaks.

Protesti korraldavad ajakirjanikud väitsid, et kavandatavad muudatused avalik-õigusliku ringhäälingu juhi vallandamise osas on põhiseadusega vastuolus, lähevad vastuollu Euroopa õigusega ning loovad tingimused poliitiliseks sekkumiseks LRT toimetuse töösse.

Korraldajad kutsusid valitsuskoalitsiooni üles võtma tagasi ettepaneku direktori vallandamise korra muutmiseks ning algatama selle asemel tõsise arutelu LRT nõukogu depolitiseerimise üle, kaasates ajakirjanike organisatsioone ning meedia- ja õiguseksperte.

LRT nõukogu on järelevalveorgan, mis koosneb 12 liikmest: neli nimetab president, neli parlament (kaks koalitsioon ja kaks opositsioon) ning neli erinevad ühiskondlikud organisatsioonid.

Partei Nemunase Koidik ettepanek, mis lubaks LRT peadirektori ametist vabastada 12 nõukogu liikmest kuue poolthäälega, on parlamendis läbinud esimese lugemise. Eelnõu algatajad möönavad siiski, et plaan vajab muutmist ja tõenäoliselt nõutakse vähemalt seitset häält.

Praegu on direktori ametist vabastamiseks vaja kaheksat häält.

Muudatuste toetajad põhjendavad oma tegevust novembri alguses avaldatud riigikontrolli auditiga, milles tuvastati puudujääke LRT juhtimises. Nende sõnul annaksid muudatused nõukogule tegeliku voli direktor välja vahetada, kui usaldus on kadunud.

Teisipäeval kutsusid mitmed valitsusvälised organisatsioonid riigijuhte üles kavandatavaid muudatusi tagasi lükkama, väites, et need on vastuolus Euroopa meediavabaduse määrusega (European Media Freedom Act).

Eelmisel kuul hääletas seim – taas Nemunase Koidiku ettepanekul – ka LRT rahastuse kolmeaastase külmutamise poolt. Selle perioodi jooksul peaks avalik-õiguslik ringhääling saama riigieelarvest ligikaudu 80 miljonit eurot aastas.

Mõlemat Nemunase Koidiku algatust toetavad valitsusse kuuluvad sotsiaaldemokraadid ning Põllumeeste ja Roheliste Liidu fraktsioon.

Leedu rahvusringhäälingu töötajad alustasid oma protestiga eelmisel nädalal, pidades eetris vaikuseminuteid ja kutsudes poliitikuid üles organisatsioonist "käsi eemale hoidma".

Samuti on LRT ajakirjanikud teinud saateid, mis rõhutavad vaba ajakirjanduse tähtsust demokraatiale, tuues näiteid riikidest, kus poliitilised jõud on meedia oma kontrolli alla haaranud.