Leedu parlament arutab ettepanekut, mis teeks Leedu Raadio ja Televisiooni (LRT) nõukogul lihtsamaks rahvusringhäälingu peadirektori ametist vabastamise. Hiljuti külmutas parlament ka LRT eelarve kolmeks aastaks. Leedu rahvusringhäälingu töötajad kuulutasid valitsuse tegevuse tõttu välja nädalapikkuse protesti.

Roose sõnul on Leedus poliitiline surve avalik-õiguslikule meediale suurem kui Eestis.

"Olukord on sama, võib-olla isegi teravam kui Eestis, kus täitevvõim tahab kangesti öelda, kuidas peaks rahvusringhääling olema juhitud, kes seda juhib, kuidas juhib ja mida üldse arvata. See ei ole viimaste nädalate mõttes midagi erakorralist – ka Eestis arvati valitsuse tasemel meie juhtide ja juhtimise kohta väga rõhutatud asju. Olukord on paraku sarnane," ütles Roose.

Samas rõhutas ta, et Leedus on asi jõulisem, kuna seal tahetakse reaalselt muuta seadust – külmutada rahvusringhäälingu eelarve ning muuta juhtimise struktuuri.

"Siin tuleb märkida – oleks meil need mured – nende eelarve on sisuliselt kaks korda suurem. Meil on 40 miljonit ja kopikas peale, seal on 80 miljonit ja seda tahetakse järgmiseks kolmeks aastaks külmutada," lisas ta.

Juhtimisstruktuuri kohapealt selgitas Roose, et Leedu koalitsioon, kuhu kuuluvad sotsiaaldemokraadid ja äärmuslik Nemunase Koidik, soovivad muuta ringhäälingu juhtide määramist ja tagasikutsumist nii, et saada valituks peadirektoriks või aseesimeheks, on vaja 51 protsenti häältest ehk 12 nõukogu liikme kohast seitset, kuid tagasikutsumiseks piisab vaid kuuest häälest.

"Juhtide hinnangul, kellega ma rääkinud olen, ei ole see niisama teoreetiline, vaid päriselt on soov juhatus välja vahetada ja asuda ise tegutsema," ütles Roose. "Kuna sellest puhkes suur protest, siis kuuldavasti arvas peaminister, et kuus häält on ikka vähe ja tõenäoliselt seda ei panda, vaid pannakse samamoodi seitse häält praeguse kahe kolmandiku asemel."

Ta märkis, et suund võtta rahvusringhäälingu juhtimine rohkem täitevvõimu kontrolli alla on Leedus kaasa toonud suured protestid nii ühiskonnas laiemalt kui ka ajakirjanike – mitte ainult rahvusringhäälingu, vaid erameedia – seas.

Euroopa Liidu määrus kohustab riike tagama avalik-õigusliku meedia sõltumatuse

Vaba ajakirjandust peaks Euroopas kaitsma meediavabaduse määrus (European Media Freedom Act), mille järgi peab rahvusringhäälingu rahastamine olema poliitilisest võimust sõltumatu.

"Meil on sama seis ju juba aastaid," sõnas Roose. "Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muudatused on plaanis ja täiendava impulsi sai see eelmisel aastal vastu võetud ja sel aastal lõplikult jõustunud meediavabaduse määrusega, mis on üle-euroopaline ja otsekohalduv. Aga Euroopa Liit on üsna pehme organisatsioon – ega siin järgmisel päeval midagi ei juhtu."

Ta märkis, et valitsused, kes on vaba meedia suunal tundlikumad, kipuvad igasugust kriitikat väga valuliselt võtma. "Millegipärast on osade poliitikute puhul see valulikkuse aste suurem kui teistel. Igaüks saab ise vaadata, kus see joon läheb, aga kipub olema nii, et teatud poliitikutel on see kuidagi valus ja siis nad ei ürita mitte iseennast muuta, vaid pigem muuta seda, kes ja kuidas neist räägib," ütles Roose.

Meedia sõltumatusega on probleeme mitmes EL-i riigis

Roose märkis, et need mured avalik-õigusliku meedia sõltumatusega ei puuduta ainult Leedut või Eestit, vaid ka teisi Euroopa riike.

"Kuigi Euroopa Liit töötab aeglaselt, siis tõenäoliselt ühel hetkel see hästi ei lõpe. Ungari või Slovakkia osas on asi veel keerulisem. Päeva lõpuks või järgmistel valimistel hääletavad televaatajad mitte ainult puldiga, vaid ka valimiskasti juures. Mulle tundub – võib-olla on see liiga optimistlik –, et küll valijad selle kohta ühel hetkel midagi arvavad," ütles Roose.

Ta täheldas, et Leedu rahvusringhäälingu politiseerituse aste on tunduvalt kõrgem kui ERR-il, kuna osa nõukogu liikmetest nimetavad ametisse president ja mitmed teised institutsioonid, sealhulgas kirik.