Augustis kohtusid Alasksas USA president Donald Trump ja Vene režiimi juht Vladimir Putin. Seejärel sõitsid mitmed Euroopa riigijuhid koos Ukraina president Volodõmõr Zelenskiga Washingtoni, et kohtumise tulemusi ja Ukraina toetuse seisu Trumpiga arutada. Kuigi mõlemad kohtumised olid kõrge profiiliga, on mõned nädalad hiljem selge, et palju augustiga ei muutunud.

"Selge on see, et Venemaa ei valmistu rahuks, vaid vastupidi. Nad valmistuvad sõjaga jätkama. Eelmisel nädalal korraldas Venemaa sõja algusest suuruselt teise rünnaku Kiievile. Õhulöögid tapsid palju tsiviilisikuid ja kahjustasid kontoreid, mis kuuluvad Euroopa Liidule ja Briti konsulile. Vene õhurünnakud tabasid ka Ameerika Ühendriikide tehast," sõnas Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Kaja Kallas. 

Nende kohtumiste järel püüdsid nii ameeriklased kui eurooplased korraldada Zelenski ja Putini kohtumist. Näib, et Putin seda päriselt ei taha.

"Loodame, et selline kahepoolne kohtumine toimub, mida president Putin lubas president Trumpile, kui olime Washingtonis. See oli tema ettepanek pärast pikka kohtumist Washingtonis. Telefonikõnes tegi president Putin president Trumpile selle ettepaneku: "Ma kohtun president Zelenskiga." Kui president Trumpi poolt seatud esmaspäevaseks tähtajaks midagi ei juhtu, siis usun, et Putin on taas Trumpi ninapidi vedanud. Ma ei arva, et see on hea. See ei ole meile kellelegi hea ja ei saa jääda vastuseta," ütles Prantsusmaa president Emmanuel Macron.

Teisisõnu on seis ikka endine. Euroopa loodab sanktsioonidega Venemaa laua taha sundida. Laupäeval arutasid Euroopa Liidu välisministrid järgmist 19. sanktsioonipaketti.

"Võimalikud on teisesed sanktsioonid neile, kes toetavad Venemaa sõda ja ka impordikeelud ning tollimaksud Venemaa kaubale. Varilaevastiku vastu peab ka uusi pingutusi tegema. Ma olen palunud liikmesriikidelt ettepanekuid selleks nädalaks. Eesmärgiks on võimalikult suur surve Venemaale. Muidugi uued sammud oleksid tugevamad, kui nendega liituksid meie partnerid, ka atlandiülesed partnerid," ütles Kallas.

USA on juba kõrgemate tollimaksude karistanud Indiat Vene nafta importimise eest, kuid Euroopa sama ei tee.

"Iseasi, mis juhtuks siis, kui Euroopa näiteks keelduks ostmast Indiast tarnitud kütuseid bensiini ja diislit, mida tuuakse Indiast, aga mis on teada, et on tehtud Vene naftast. Seda praegu me ei tee. Möödunud aasta 6,5 miljonit tonni Reliance üksi ainult tarnis Euroopasse diislit. See on üks koht, kus saaks midagi ette võtta, aga praegu ei tundu see väga tõsine kavatsus olevat," lausus energiaekspert Raivo Vare.

Sellised teisesed sanktsioonid oleks Euroopa Liidule midagi täiesti uut. Selge pole samas, kas viimase jõulise sanktsioonipaketi tuules Euroopas piisavalt üksmeelt on, et uus sama jõuline teha. Vene nafta impordist loobumiseks on juba eraldi mitme aasta pikkune plaan ning Vene külmutatud vara kasutamisele on jõuliselt vastu näiteks sakslased ja belgased.

"Ma ütlen selgelt: Belgia jaoks on oluline, et Venemaa varad jääks külmutatuks senikauaks, kuni Venemaa tasub kahjude eest, mida nad on Ukrainale põhjustanud ja iga päev põhjustavad. Peame kasutama külmutatud varasid kauplemisvahendina läbirääkimisteks," sõnas Belfia välisminister Maxime Prevot.

Belgia kardab ka riske, mis Venemaa külmutatud vara Ukrainale andmine tooks

"Varade konfiskeerimine tooks kaasa süsteemse rahandusliku ebastabiilsuse ja vähendaks euro usaldusväärsust," lisas Prevot.

"Ma tahan rõhutada, et finantsturud ei reageerinud, kui need varad külmutasime. Finantsturgudel valitseb rahu, nagu me ka arutasime. Riskid on olemas, aga olen kindel, et saame neid maandada," ütles Kallas.

Belgia oma vaatest ei tagane - külmutatud Vene vara pealt teenitud tulu Ukrainale jagamine on nende sõnul parim viis selle raha kasutamiseks.

"Kui tahta, et hani muneb edasi kuldseid mune, siis ei tohi teda tappa. See on meie põhiline sõnum," sõnas Prevot.

Augusti kohtumiste tagajärel on ka USA senisest selgemalt lubanud toetada eurooplaste julgeolekugarantiisid Ukrainale.

"Esiteks, Euroopa annab neile märkimisväärsed julgeolekugarantiid. Nad peavadki seda tegema, sest nad on sealsamas. Meie oleme kaasatud toetuse mõttes. Aitame neid. Ma arvan, et kui jõuame kokkuleppele – usun, et jõuame – siis vaevalt mingit suurt probleemi tekib, aga tahan pakkuda toetust, sest soovin, et inimeste tapmine lõpeks," lausus USA president Donald Trump.

Kuid see plaani nõuab esmalt rahu sõlmimist. Eesti asjatundjate sõnul päriselt sellele augustiga lähemale ei liigutud.

"Venemaa üritab hoida sellist keskkonda, kus on mingisugused madala taseme kontaktid, midagi nagu toimub, aga mingit reaalset sisu nendel läbirääkimistel hetkel ei ole. Ju siis Venemaa ikka loodab, et USA teeb uuesti mingi katse suruda Ukrainale Venemaale sobivamat positsiooni peale," ütles julgeolekuekspert Rainer Saks.