Harju, Pärnu, Tartu ja Viru maakohtute kohtunikud ja kohtute töötajad ning Tartu ringkonnakohtu kohtunikud saatsid allkirjastatud ühisavaldused justiits- ja digiministrile ning valitsuse liikmetele, milles rõhutasid, et justiits- ja digiministeeriumis planeeritud kohtute liitmine on vastuolus põhiseadusega ja seab ohtu kohtute sõltumatuse, kuid ei aita vähendada kohtute töökoormust ega lühendada menetlustähtaegu.

Kohtute liitmist eelnõus planeeritud viisil on tauninud ka riigikohtu üldkogu. Erinevate Eesti kohtuastmete kohtunikke ning emeriitkohtunikke ühendav Eesti kohtunike ühing otsustas 28. novembril oma üldkoosolekul toimunud ühishääletusel mitte nõustuda eelnõus planeeritud muudatustega.

"Leiame, et tegu on eelnõuga, mis viib kohtusüsteemi tasakaalust välja, toomata kaasa positiivseid tagajärgi," sõnas Tartu maakohtu esimees Marek Vahing.

"Kohtunikkonna arvamust ja eelnõu osas koostatud erinevaid analüüse ei ole sisuliselt arvestatud," lausus Pärnu maakohtu esimees Toomas Talviste.

Eesti kohtunikud paluvad lõpetada kohtute liitmist puudutava eelnõu edasine menetlemine ja kuulutada välja konkursid täitmata kohtunike kohtadele. Kohtunikud soovivad ka edaspidi arvestada kohtute töö tõhustamisel ja menetlustähtaegade lühendamisel kohtunikkonna ettepanekuid.

Justiits- ja digiministeerium plaanib eelnõuga praeguse nelja maakohtu, kahe haldus- ja kahe ringkonnakohtu asemel luua kolm üleriigilist kohut. Kõige enam saavad kavandatava kolme üleriigilise kohtu loomisest kasu Eesti inimesed, ütles minister Liisa Pakosta ERR-ile oktoobri lõpus.

"Eesti õigussüsteem on Eesti inimestele ehk kõige suuremat kasu saavad reformist inimesed ja ettevõtted, kellel on vajadus oma õigusi kaitsta kohtus. See küsimus, mida me lahendame inimestele, on see, et vaatamata sellele, et kogu aeg on eelarveid kasvatatud, ka kohtunikke on lisandunud, vaatamata sellele, et kohtuasjade arv on langenud, on ikkagi menetluste aeg pikenenud," rääkis Pakosta.

Pakosta nentis, et loomulikult on palju eriarvamusi, aga kohtud on ikkagi ise vaadanud ka seda, et suurem spetsialiseerumine annaks võimaluse kiiremini menetleda.

"See ei ole ka ainult mitte liitmine, vaid anname ka kohtute juhtimise ministeeriumilt üle kohtutele endile, mis on olnud üleeuroopaline suundumus ja Eesti on üks viimaseid riike, kes selle ette võtab. Kohtud saavad siis ise sättida oma ressursse ökonoomsemalt, paremini, kiiremini, et inimesed saaksid kohtust lahendi kätte kiiremini. See on selle kõige olulisem eesmärk," selgitas Pakosta.

Pikalt planeeritud kohtureform on saanud nii süsteemi seest kui ka avalikkusest palju kriitikat.

Reform on planeeritud jõustuma hiljemalt järgmise aasta suvel.