Vene presidendiadministratsiooni kõneisik Dmitri Peskov ütles, et uuendatud strateegias on loobutud sõnastusest, mis kirjeldas Venemaad otsese ohuna, ja kutsutud hoopis üles tegema Moskvaga koostööd strateegilise stabiilsuse küsimustes.

"Me peame seda positiivseks sammuks," ütles ta.

Kreml tervitab ka uuendatud USA riikliku julgeolekustrateegia sõnastust NATO edasise laienemise [peatamise] kohta, kuid jälgib tähelepanelikult, kuidas dokumenti praktikas ellu rakendatakse, lisas Peskov.

Ta märkis, et Moskva uurib dokumenti enne laiemate järelduste tegemist tähelepanelikult: "Me peame seda kindlasti lähemalt uurima ja analüüsima."

Peskov ütles ka, et uues strateegias on hüljatud vastanduv hoiak ning räägitakse dialoogist ning heade suhete loomisest. Peskov tõdes, et Venemaa režiimi juht Vladimir Putin rõhutab seda kogu aeg.

"See on ühelt poolt julgustav, aga teiselt poolt teame, mis juhtub, kui kõik on ilusti ja kontseptuaalselt kirjutatud, aga see, mida nad nimetavad oma süvariigiks, teeb kõike teisiti. Seetõttu peame tähelepanelikult jälgima, kuidas seda kontseptsiooni rakendatakse," lisas Kremli pressiesindaja.

Julgeolekustrateegiat kommenteerinud Venemaa endine asepeaminister Dmitri Rogozin ütles teksti kohta: "Washington on sisuliselt loobunud oma eelmisest seisukohast ja aktsepteerinud Venemaa strateegilise maailmavaate põhielementi. See on tohutu võit meie pikaajalisele poliitikale." Seda vahendas väljaanne Kyiv Post.

Samas mõistis Poola väljaandele TVP World intervjuu andnud Ukraina suursaadik Poolas Vasõl Bodnar president Trumpi väljakuulutatud eesmärgi hukka, öeldes, et NATO liikmelisus on Kiievi jaoks endiselt põhieesmärk.

"See on meie põhiseaduses ja keegi ei saa meid sellelt teelt kõrvale tõrjuda..." rõhutas Bodnar. "Peame läbirääkimisi kõigi oma partneritega ja nii Ukrainast kui ka NATO partneritest sõltub, kas ja kuidas Ukrainast saab NATO liige."

Endine Venemaa kõrge diplomaat Boriss Bondarev ühines kriitikaga Trumpi muudetud lähenemisele Venemaa suhtes, öeldes, et USA strateegiadokument ei pea Venemaad enam revisionistlikuks jõuks, mis õõnestab Euroopa julgeolekut.

Bondarev, kes töötas Venemaa esinduses ÜRO juures kuni astus tagasi protestiks Ukraina vastu alustatud täiemahulise sõja pärast, ütles, et Trump näeb Putinit ja Kremlit vaid potentsiaalsete äripartneritena.

"Tegelikult hülgavad Ameerika Ühendriigid oma eelmise seisukoha ja aktsepteerivad Venemaa strateegilise maailmavaate põhielementi," kirjutas Bondarev Substackis.

Pressiga anonüümselt rääkinud Euroopa kõrge ametnik nõustus sellega, öeldes: "Sõnum on selge: Washington pakub Moskvale suurt strateegilist auhinda ilma midagi vastu nõudmata. See õõnestab täielikult NATO avatud uste poliitikat, mis on aastakümneid olnud Euroopa stabiilsuse keskmes."

Pärast seda, kui Venemaa 2014. aastal Krimmi ja osa Ida-Ukrainast annekteeris ning eriti pärast täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal on USA strateegiates nimetatud Moskvat suureks ohuks. Reedel avalikustatud ajakohastatud USA julgeolekupoliitika alusdokument on aga pehmema tooniga, kutsudes üles piiratud koostööle, kommenteeris uudisteagentuur Reuters.

Uus 29-leheküljeline strateegia esitab Trumpi välispoliitilist visiooni kui paindlikku realismi ja rõhutab, et USA poliitikat juhib eelkõige see, mis on Ameerikale hea.

Washington püüab Ukraina konfliktile kiiresti lahendust leida ja eesmärk on taastada Moskvaga strateegiline stabiilsus, väites samal ajal, et Venemaa tegevus Ukrainas on endiselt keskne julgeolekuprobleem, öeldakse dokumendis.

Strateegia avaldati keset takerdunud USA rahualgatust, milles Washington esitas ettepaneku, mis toetas Venemaa peamisi nõudmisi peaaegu neli aastat kestnud sõjas.

Trump on sageli teinud positiivseid ja imetlevaid kommentaare Putini kohta, mis on ajendanud kriitikuid süüdistama teda leebes suhtumises Moskvasse isegi siis, kui tema administratsioon on säilitanud sanktsioonid Venemaa suhtes seoses selle tegevusega Ukrainas.

Euroopa liitlased, kes sõltuvad USA sõjalisest toetusest Venemaa heidutamiseks, on seda muutust tähelepanelikult jälginud ja väljendanud muret, et USA leebem hoiak võib nõrgestada jõupingutusi Moskvale vastu seista.