"Antud juhul täideti poliitilist survet - käsku. Mis oli juba kokku lepitud valitsuserakondade poolt. Sest nende initsiatiivil see toimus. Ainus, millest mul on sügavalt kahju - et politiseeriti ka ekspertliikmed," kommenteeris Veidemann ERR-ile pärast koosolekult lahkumist.

Veidemanni tagasikutsumise poolt hääletas kuus ja vastu neli nõukogu liiget.

Nõukogu liige Varro Vooglaid kirjutas sotsiaalmeedias, et lahkus koos Veidemanni, Priit Sibula ja Vadim Belobrovtseviga protesti märgiks koosolekult.

Koosolekule jäänud kuus nõukogu liiget valisid ühehäälselt uueks nõukogu esimeheks Sulev Valneri.

Valner ütles, et nõukogu lähtus Veidemanni hääletusel professionaalsetest, mitte poliitilistest kaalutlustest.

"Nõukogu otsustas, et praeguses olukorras on ringhäälingu üldises organisatsiooni huvides vahetada nõukogu esimeest. Ma arvan, et see on nõukogu õigus ja pädevus, et seda otsust ilma igasuguse välise surveta teha," lausus Valner.

Valner rääkis, et Veidemann jääb edasi nõukogu liikmeks.

Ta lubas nõukogu esimehena kaitsta rahvusringhäälingu nii toimetuste kui ka juhtide iseseisvust. "Ma mingisugust poliitilist survet ei kavatse kindlasti taluda. Ka tänase otsuse puhul võin täiesti rahulikult öelda, et minu suhtes seda kindlasti ei olnud. Meie nõukogu ülesanne on kaitsta rahvusringhäälingu sõltumatust ja seda me kindlasti ka teeme," lausus Valner.

Priit Sibul (Isamaa) ütles, et tema jaoks ei olnud Veidemanni lahkumist toetavate nõukogu liikmete argumendid veenvad.

"See näitemäng, mida meile on paari nädala jooksul ette tehtud, kus kuus inimest olid kokku leppinud, et nad seda teevad, aga argumente selleks ei ole. Ja kui peaminister 13. novembril teatab, et Veidemann võiks kaaluda, kas ta sobib sellele kohale ja vähem kui kuu aega hiljem koos partei käsilastega võetakse Veidemann maha, siis siin me ajakirjanduse või meediamajade vabadusest midagi rääkida ei saa päris elus," kommenteeris Sibul.

"Seda ma ütlesin ka kolleegidele, et meil on võimalik olla nurgakivi paneku juures, kui Eestis hakatakse arvamuse- ja sõnavabaduse eest kohtadelt maha võtma," lisas ta.

Vadim Belobrovtsev (KE) ütles, et temale meenutas Veidemanni tagasikutsumine samuti poliitilist otsust. "Inimesed, kes hääletasid ta sellelt kohalt maha, väga ei suutnud isegi formuleerida, mida ta siis on valesti teinud. Prooviti rääkida mingisugustest seaduserikkumistest, aga ei osanud üldse põhjendada, milles need seisnesid. Tunne oli selline, et otsus oli poliitilistes koridorides ammu langetatud ja täna vormistati see lihtsalt ära," lausus Belobrovtsev.

"Veidemann oma sõnavõtus ju ei väljendanud ju ei nõukogu ega ka nõukogu esimehe arvamust. Ta rõhutas, et ta räägib nagu isa, vanaisa, televaataja ja ta ei ole nõudnud mitte mingeid arutelusid selle üle näiteks nõukogus. Ta lihtsalt väljendas enda arvamust ja see sai temale saatuslikuks. Selle üle on väga kurb meel," lisas Belobrovtsev.

Nõukogu liige Raul Rebane pidas juttu poliitilisest survest ekspertliikmetele jamaks. "Kas sa suudad ette kujutada, et keegi võtab telefonitoru, helistab mulle ja ütleb ma hääletaks kuidagi? Ma ei tee seda mitte kunagi," sõnas Rebane.

"Probleem on hoopis milleski muus. Oma ettevaatamatu seisukohaga kutsus Rein esile terve rea konflikte ja pärast seda efektiivselt juhtida ERR-i nõukogu on väga raske. Kadus ära usaldus ka väga paljude ERR-i töötajate hulgas," ütles Rebane.

Valdo Randpere (RE) ütles, et hääletas Veidemanni tagasikutsumise poolt, sest nõukogu esimees peaks olema inimene, kes suudab liita, mitte lõhestada.

Viimati arutas ERR-i nõukogu Veidemanni küsimust 18. novembril toimunud erakorralisel koosolekul, ent siis otsuseid ei tehtud.

EKRE esitas 13. novembril riigikogus eelnõu, millega näeb ette Eesti Rahvusringhäälingu kui avalik-õigusliku juriidilise isiku likvideerimise. Eelnõu ajendiks on ETV saade "Hommik Anuga", kus intervjueeriti kahest isast ja nende kahest lapsest koosnevat peret. 

ERR-i juhatuse esimees Erik Roose ütles EKRE algatuse kohta, et see ei ole tõsiseltvõetav, vaid pigem naeruväärne. "Küll on see oht sõnavabadusele ja demokraatiale," lisas Roose.

Seevastu saatelõiku Postimehele kommenteerinud ERR-i nõukogu esimees Rein Veidemann ütles, et isadepäeval ETV saates näidatud saatelõik ei lähe kokku "väärtusruumiga, milles me, enamus eestlasi, elame". Hiljem teatas Veidemann, et avaldas arvamust vanaisana, mitte ERR-i nõukogu esimehena.

Veidemanni väljaütlemine pälvis terava kriitika, teiste seas peaminister Kristen Michali, haridusminister Kristina Kallase ja välisminister Margus Tsahkna poolt. Tsahkna leidis, et Veidemann peab tagasi astuma ja lisas, et "senisest sõltumatust ja neutraalsest, inimeste raha eest ülalpeetavast meediamajast on saanud meelsuskeskus". Kultuuriminister Heidy Purga leidis, et Veidemann sekkus oma avaldusega toimetusvabadusse ning läks vastuollu ERR-i seaduses tuleneva kohustusega kajastada Eesti ühiskonda tervikuna.

Rein Veidemann on olnud ERR-i nõukogu esimees 7. maist 2017.

ERR-i nõukogu

Rein Veidemann (nõukogu esimees)
Priit Sibul (Isamaa)
Marek Reinaas (Eesti 200)
Valdo Randpere (Reformierakond)
Varro Vooglaid (EKRE fraktsioon, pole EKRE liige)
Raimond Kaljulaid (SDE)
Vadim Belobrovtsev (Keskerakond)
Sulev Valner (valdkonna ekspert)
Paavo Nõgene (valdkonna ekspert)
Raul Rebane (valdkonna ekspert)