Riigikogu võttis möödunud nädalal vastu Eesti 200 fraktsiooni eestveetud hasartmängumaksu seaduse muudatuse, mis kärbib veebikasiinode hasartmängumaksu järk-järgult praeguselt kuuelt protsendilt neljale.

Kui rahandusministeerium leiab, et selle tulemusena pigem väheneb hasartmängumaksu laekumine, siis Eesti 200 juht Kristina Kallas ütles "Esimeses stuudios", et pole põhjust kahelda – raha tuleb.

"Ega see seadus ole kellegi unistuse pealt. Koos arenguseire keskusega on läbimudeldatud kogu potentsiaalne maksulaekumine – kui suur turuosa liiguks Eestisse, kui see maks väheneks, kui suur sellest turuosast tuleks maksulaekumine, milline on maksulaekumise kasv ja kuidas saaksime sellega lisaraha kultuuri ja spordi rahastusse," lausus Kallas.

Kasvu, millest Kallas räägib, illustreerib kõrgustesse liikuv sinine joon arenguseire keskuse koostatud raporti graafikus. Optimistlik stsenaarium, mis põhineb turuosaliste hinnangutel, näeb tõesti ette, et aastaks 2029 kasvab hasartmängudelt laekuv maksutulu 95 miljoni euroni. Tähelepanelikult vaadates leiab raportist ka stsenaariumid, mis kinnitavad rahandusministeeriumi prognoosi.

"Meil oli seal pessimistlikum stsenaarium, kus siis tegelikult maksumuudatus ei too uusi operaatoreid ja uut maksutulu, vaid vastupidi – maksutulu langeb. Aga oli ka positiivne stsenaarium, kus siis tõepoolest maksutulu märkimisväärselt kasvaks," ütles arenguseire keskuse uuringute juht Uku Varblane, lisades, et rohkem tähelepanu on pälvinud nii-öelda positiivne väljavaade.

Suurim risk ei ole mitte võimalik auk riigieelarves, vaid järjekordne rahapesuplekk Eesti mainel, hoiatas Matis Mäeker.

"Miljardid ja miljardid jooksevad läbi mingisugusest süsteemist,
mida me tegelikult siin Eestis ei näe. Me ei saa aru, kes sinna sisse astub, kes sealt välja astub, aga me teame, et sealt raha jookseb läbi ja mainekahju, mida Eesti riik saab, on meiega, sest see teenusepakkuja ütleb, et ta on Eesti teenusepakkuja, et see ei ole ainult siis raamatupidamine. Siin on ka reaalne risk ja oht meie süsteemile ja mainele," ütles rahapesu andmebüroo juht Matis Mäeker.

Üks levinud rahapesu mudel on näiteks selline, et kurjategija külastab paari päeva jooksul erinevaid veebikasiinosid. Mängu pannakse küsitava päritoluga raha ja tehakse mõni üksik panus. Seejärel võetakse raha taas kassast välja või liigutatakse see mängu käigus järgmisele isikule. Mänguplatvormi kasutatakse makseteenuse pakkujana.

"Kurjategijad otsivad selliseid teenusepakkujaid, kelle süsteemid ei ole piisavalt tõhusad ja need süsteemid ei ole piisavalt tõhusad seal, kus järelevalve neid ei näe. Laias maailmas on teada praktikaid, et kurjategijad järjest enam liiguvad kasiinodesse või kaughasartmängu seetõttu, et nende kontroll ei ole nii tõhus, kui täna on pangandussektoris ehk nad ilmselgelt otsivad seda valdkonda, kus see kontroll on ebapiisav," lausus Mäeker.

"Kui me vaatame seda regulatsiooni, mis hetkel parlament meil vastu võttis,
siis teoreetiliselt me kutsume siia selliseid, kes väga tugevat järelevalvet endale ei soovi. Ja sellised teenusepakkujad tavapäraselt teenindavad kõrge või väga kõrge riskiga klientuuri," lisas Mäeker.

Veebikasiinode võõrustamisega karastunud Maltal töötab järelevalveasutuses Mäekeri sõnul veidi alla 200 inimese. Eestis jälgib veebikasiinode rahapesu riski maksuameti ja rahapesu andmebüroos kokku umbes kümme inimest.

"Praeguse seisuga ei saa me rääkida adekvaatsest mehitatusest ja riskide haldamisest, sest neid inimesi on vähe," lausus rahandusministeeriumi asekantsler Evelyn Liivamägi.

Liivamägi sõnul luuakse seadusemuudatuse valguses järelevalves esialgu viis uut töökohta, hiljem vajadusel enamgi. Rahapesu risk Eestis tõuseb, aga tulu rahandusministeerium jätkuvalt ei näe.

"Selleks, et maksulaekumine oluliselt tõuseks, oleks järgmisel aastal vaja kaks korda rohkem uusi tulijaid, kui siis keskmiselt siiamaani on olnud ja seda on meie vaates praegu raske ette näha," lisas Liivamägi.