Päästeamet: meil on nüüd sisuliselt toimiv ohuteavitussüsteem
Päästeameti peadirektori asetäitja Viktor Saaremets ütles, et kevadise ohuteavitussüsteemi testi puuduste kõrvaldamine ja kolmapäevane test on viinud olukorda, kus Eestil on nüüdseks sisuliselt toimiv ohuteavitussüsteem.
Saaremets ütles ERR-ile, et kolmapäevase testi käigus käivitati kõik Eestis olevad sireenipostid, mis asuvad 22 asukohas.
"Meile teadaolevatel andmetel kõik sireenipostid käivitusid 10 sekundi jooksul," lausus ta.
Ta lisas, et kevadise testiga kaasnenud probleemid lahendati suve jooksul ära.
"Väga lühikese ajaga on Eesti jõudnud sisuliselt nullist sellesse hetke, kus me täna oleme ehk meil on sisuliselt toimiv ohuteavitussüsteem, mis ühel või teisel kujul jõuab kõikide Eesti elanikeni," rääkis Saaremets.
Eelteavitus algas lõuna paiku, mil hakati inimestele saatma SMS-sõnumeid testi toimumisest. Umbes poole tunni jooksul jõudis eelinfo miljoni seadmeni. SMS-i kasutati seekord vaid eelteavituse kanalina ning testi ajal uut sõnumit eraldi välja ei saadetud, teatas päästeamet.
Päästeamet testis kolmapäeval koos partneritega üleriigilist ohuteavitussüsteemi EE-ALARM. Selle käigus käivitati pärastlõunal sireenivõrgustik, saadeti teavitused Eesti äppi ja "Ole valmis!" mobiilirakendusse ning näidati ohuteavituse tekstiribasid ERR-i kanalites.
Võrreldes kevadise testiga kasutati SMS-i seekordsel testil ainult eelteavitusena, mis saadeti inimestele ennelõunal. Kolmapäevane näitas aga selgelt, et SMS-teavitused ei sobi kogu riigi samaaegseks hoiatamiseks – süsteem ei pea nii suurele mahule vastu, välja saadetud sõnumite viiteajaks oli ligi 40 minutit.
"Pikas perspektiivis on täna olemas lahendusi, mida me juba ka otsime ja mida me tõenäoliselt siin järgnevatel aastatel ka arendama hakkame, et ka ilma SMS-i saatmata jõuaks see telefoni, aga eks sealgi ole neid oma probleeme, see sõltub telefoni vanusest ja tema võimekusest, et meil täna on veel inimesi, kellel on nuppudega telefon ja ega seal ongi SMS või sireen ainukesed lahendused," ütles Saaremets.
Kolmapäevase testi peamine eesmärk oli hinnata sireenivõrgustiku toimimist. Testiga kontrolliti, kas suve jooksul välja vahetatud elektroonika ning muude parandustööde järel töötab sireenivõrgustik soovitud viisil. Kuues Eesti linnas viidi läbi ka helitugevuse mõõtmised, et analüüsida, kas sireenivõrgustik vajab tihendamist või muutmist.
Sireenid käivitati kell 15 ja esialgsetel andmetel käivitusid kõik sireenipostid Eestis sekunditega ja ette nähtud helitugevusel. Testimise käigus tehti helimõõtmisi, mille analüüsimise tulemusena saab päästeamet koostöös SMIT-iga hinnata, kas sireenivõrgustik vajab tihendamist.

Testiga edastati ohuteavitus ka riigi infosüsteemi ameti (RIA) Eesti äppi ja Naiskodukaitse loodud "Ole valmis!" mobiilirakendusse. Äppidest teavituse saamise eeldus oli, et inimene on ühe või mõlemad rakendused endale alla laadinud ning lubanud neil telefonis teavituste saatmise.
Eesti äppi on tänaseks alla laadinud ligi 183 000 inimest. Esmastel andmetel jõudis ohuteavitus 155 000 seadmesse. "Ole valmis!" äpil on aastate lõikes kokku 168 000 allalaadimist. Mõlema äpi kaudu jõudis testteavitus kasutajateni kiiresti, lõplikud numbrid on veel täpsustamisel.

Üleriigilise testi teavitus edastati ka ERR-i kanalitesse ning ribateksti sai näha ETV, ETV+ telekanalitelt, ERR.ee veebilehel ning ERR-i uudisteäpis.
Päästeamet palub kõigil anda EE-ALARM testi kohta oma tagasiside veebilehel kriis.ee. Tagasisidet on võimalik kõigil anda nädala lõpuni.
Sarnaselt teiste Euroopa riikidega hakkab ka Eesti regulaarselt oma ohuteavituse süsteemi testima. Järgmine suur EE-ALARM-i test on planeeritud kevadesse.
Toimetaja: Aleksander Krjukov, Jane Saluorg, Vahur Lauri










