Majanduskasvu nõukoda kogus aasta lõpuks üle 700 ettepaneku
Ettevõtjatest koosnev majanduskasvu nõukoda kogus aasta lõpuks kokku üle 700 ettepaneku, millest valitsus on lahenduse leinud 25 probleemile. Suuri edusamme on seega veel vähe, tõdesid ettevõtjad ja nõukoja liikmed. Järgmisel aastal jätkab nõukoda bürokraatia vähendamise võimaluste arutamist.
Ettevõtjate jaoks on bürokraatia kasvanud ülepea, seetõttu kogus ainuüksi tööandjate liit nõukojale184 ettepanekut, millest valitsus on 100 töösse võtnud, ütles tööandjate liidu juht Hando Sutter.
"Tõsi, mõõdetavaid tulemusi veel ei ole. Võib-olla töölepinguseadus oli üks, mis oleks võinud ju enne aasta lõppu, enne jõule saada ka välja kuulutatud. Kõige suurem õnnestumine, mis on juba töös, on see, et maksuamet ja statistikaamet valmistavad ette, et hakkavad andmeid vahetama ja sealt tuleb automaatraporteerimist, mis peaks miljonites tundides Eesti ettevõtete aega – mis kulub raporteerimisele – vähendama," lausus Sutter.
Nõukoja asejuht Robert Kitt ütles, et üldse kogunes kokku üle 700 ettepaneku, millest valitsus on pooli toetanud, kuid need vajavad ametnike poolt regulatsioonide muutmist.
"Nendest arusaadavalt on ära tehtud arvuliselt suhteliselt vähe, aga paljud eelnõud on väljatöötamisel. On tajutav muutus, et on tekkinud sild ametnike ja ettevõtjate vahel, mida pole aastaid olnud. Teine muudatus, mis ma tahaks välja tuua, on, et ka ministeeriumid riigikantselei eestvedamisel, ka ministeeriumid ise on teinud auditi, et kui palju on nendel määruseid üldse kokku. Minu teadmise järgi umbes 4000, millest on juba leitud võimalus 300 tühistada, kuna need on ajale jalgu jäänud," rääkis Kitt.
Riigisekretär Keit Kasemetsa sõnul on on heaks kiidetud 25 olulist muutust ning 25 ootab riigikogu otsuseid.
"30 asja on sellised, kus selgus, et neid juba viiakse ellu ja tehakse. Nii et tasapisi tulevad konkreetsed tulemused. Mis on suuremad paketid, on kindlasti küberturvalisuse nõuete lihtsustamine väikestele ettevõtetele – mõjutab üle tuhande asutuse, ettevõtte, alates perearstidest, koolidest kuni väikeste ettevõteteni. Siis kogu kestlik aruandlus – selle aruandluse kohustus jääb väga väikesele hulgale ettevõtetest, ainult kõige suurematele ettevõtetele," lausus riigisekretär Keit Kasemets.
Järgmisel aastal töö jätkub, näiteks on suure teemana kavas planeeringute lihtsustamine. Lõppkokkuvõttes on kavas hinnata ka muutuste rahalist mõju.
Toimetaja: Marko Tooming
