"Tartu on ka jõele näo andnud, eriti linna piires: on kaldaid kujundanud, kaldaid on tõstetud, see on seoses ka üleujutustega, mis sajandeid oli väga suur probleem. On siiani muidugi. Ja on puhastatud laevaliikluse jaoks," lausus Tartu linnamuuseumi teadur Kristi Musteikis.

Viimase mõnesaja aasta mõõtmised näitavad, et selle sajandi üleujutused pole sugugi suurimad, millega Tartu elanikud on pidanud rinda pistma. Kõrgeim veetase mõõdeti 1867. aastal, mil Emajõgi ulatus 373 sentimeetrit üle nulltaseme.

Tartus on Emajõe kaldaid täidetud ja tõstetud ning mõned Emajõe harud on ka suletud.

Koht, mida täna tuntakse Holmi pargina, on ajalooliselt olnud omaette saar, mida ühelt poolt eraldas Emajõgi ja teisalt kunagi loogelnud Koolujõgi, mis aga aeti kinni peale seda, kui Kivisild Tartu kesklinnas valmis sai.

Kivisild oli laevameestele parajaks nuhtluseks, kuna sealt alt ei mahtunud suuremad lodjad läbi. Ühe ajaloolise Tartu lodja makett viidi Saksa okupatsiooni ajal Lübecki muuseumi ning nüüd, ligi sajand hiljem, on see taas Tartus. Lübecki muuseumis on tegelikult suurem Eesti kogu, mis on läbi uurimata.

"See on läbi uurimata materjal, me ei tea ka seda, kes selle lodja on valmistanud, aga see on väga ilus ese, seda on väga hästi hoitud Lübeckis. Me saime selle eseme tuua siia näitusele nii kauaks, kui näitus avatud on. See oli üllatus meile ka, et selline mudel maailmas olemas on," lausus Musteikis.

"Kõige toredam oli muidugi näha seda Saksamaalt toodud ja kunagi Tartust ära viidud lodja mudelit, mis on Jõmmu-sugune. See oli suur äratundmisrõõm ja ka sakslased käisid siin vaatamas Jõmmu peal, milline see mudel päriselu suuruses on ja kust sisse saab," lausus lodjakoja perenaine Liisa-Lota Kaivo.

Kõige kalleimaid kaupu veeti sarnaste lotjadega Emajõel hansakaubanduse ajal, kuid kõige rohkem oli laevu Emajõel 19. ja 20. sajandil, mil laevade hulk Peipsi ümbruses küündis 500-ni.

"Mahu mõttes oli neid kõige rohkem 19. sajandil ja 20. sajandi algul, kui Peipsi oli tsaaririigi siseveekogu. Kaks suurt linna, Tartu ja Pihkva, kasvasid ja kõik see kraam veeti linnadesse ja linnades olevatesse saekaatritesse laevadega. Ei olnud veel raudteesid," ütles Kaivo.

Näitusel näeb ka möödunud aastal Emajõest välja tõmmatud Ford Sierrat, mille jõkke sattumise asjaolud on tänini segased. Tõenäoliselt sattus auto jõe põhja juba enne taasiseseisvumist, kuid politsei registris sellise auto kohta andmed puudusid.

Näitust saab Tartu linnamuuseumis külastada suve lõpuni.