Reformierakonda kuuluv riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson leidis, et Eestis on kujunenud murettekitav olukord, kus president Alar Karise eelistus nn vaikse diplomaatia suhtes on toonud esile selge veelahkme presidendi institutsiooni ja välisministeeriumi vahel.

"See ei ole pelgalt stiilivaidlus, vaid ka küsimus Eesti välispoliitika olemusest, usaldusväärsusest ja ajaloolisest kogemusest. Eesti ajalugu õpetab meile valusalt, et vaikus ei ole kunagi olnud tõhus kaitse. Vaikiva ajastu välispoliitika ei toonud meile julgeolekut ega kestvat rahu, vaid lõppes Eesti riikluse kaotusega. Seetõttu peab Eesti välispoliitika olema selge, põhimõttekindel ja väärtustel põhinev," leidis Mihkelson.

Mihkelsoni sõnul ei saa me endale lubada diplomaatilist ebamäärasust olukorras, kus meile nii olulist Euroopa julgeolekukorda ähvardab vaenlase surve all mõranemine.

"Ukraina toetamine ei ole heategevus ega pelk solidaarsusavaldus, vaid on otseselt seotud Eesti enda rahvusliku suveräänsuse ja julgeoleku tagamisega. Iga samm, mis jätab mulje kõhklusest, vaikusest või kompromissivalmidusest agressori suhtes, nõrgestab mitte ainult Ukrainat, vaid ka meid endid," leidis Reformierakonna poliitik.

Stoicescu: Ora eksis, aga karistamine oli ebaproportsionaalne

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu Eesti 200-st kirjutas, et ametist lahkunud Eesti suursaadik Jaap Ora andis Karisele ilmselt edasi võõrustajate soovi, et Venemaad ja Putinit agressoriks ei nimetataks.

"Ta võis võõrustajate tungiva soovi lihtsalt edasi anda, mis on diplomaatias elementaarne, kuid ta võis n-ö võõrustajate poolele asuda ehk nende soovitust / nõudmist liiga agaralt kaitsta, mis on muidugi vale. Tõenäoliselt lõi välja tema liigne närvilisus visiidi (eba)õnnestumise pärast, millest pidi sõltuma tema edaspidise tegevuse edukus asukohariigis."

Kuid see, mida visiidi käigus välja öelda, oli Stoicescu hinnangul igal juhul Alar Karise kätes.

"Ma kujutan – mõistagi teoreetiliselt – ette, et sellel riigivisiidil oleks viibinud president Lennart Meri või Toomas Hendrik Ilves. Nad oleksid suursaadiku mõistvalt või kuidas iganes ära kuulanud, sest võõrustajate murede ette kandmine ongi tema töö, kuid samas teda pikalt saatnud. Isegi siis, kui kaasas on äriinimesed, kes loodavad Kasahstani võimalike partneritega tulusaid ärikokkuleppeid sõlmida," vihjas Stoicescu, et oma mõju presidendi vaoshoitusele võis olla ka ettevõtjatel.

Riigipeaga oli Kasahstanis kaasas ligi 50-liikmeline ettevõtjate delegatsioon, teiste hulgas ettevõtjad Oleg Ossinovski ja Tiit Vähi.

Stoicescu pani kahtluse alla, miks üldse oli aegade üht kallimat riigivisiiti Kasahstani vaja praegusel ajal.

"Vaevalt see, et Eesti veenaks avalikult Kasahstani, et Venemaa on agressorriik ja Putin on kaabakas, mida nad teavad nagunii, kuid avalikult tunnistada ei saa / soovi."

Stoicescu sõnul ei astu ta välja suursaadik Jaap Ora kaitseks, kuid talle tundub Ora karistamine ebaproportsionaalne. Ora vabatahtlik eemaldamine välisministeeriumist võib olla õige, kuid ta peab ka näima õigena, leidis poliitik.

"Kokkuvõttes, kõik ei ole nii lihtne, nagu see pealt paistab. Mitte keegi ei ole puutumatu ehk ilma vastutuseta ja kriitikavabas seisundis. Kui midagi tehakse valesti, antud kontekstis Eesti välispoliitika suhtes, siis ei peaks vastutama ainult vale nõu andja. Kõige kahjulikum lähenemine on see, ka sisepoliitikas, kui Eestiss on faktiliselt kriitikavabad institutsioonid ja isikud. Kes iganes nad on," kirjutas Stoicescu.

President Karis ei soovinud kantselei esindaja vahendusel Kasahstanis toimunut ja edasist arutelu välispoliitika kujundamise teemal kommenteerida väitega, et "kõik on sellest Eesti Ekspressis juba õigesti ära kirjutatud".

Päev varem kritiseeris president Karist ka Stoicescu erakonnakaaslasest välisminister Margus Tsahkna, kellele ei meeldinud Karise poolt Soome ajakirjanduses öeldu, et Ungarit tuleks toetada Venemaaga sõlmitud energiakokkuleppest lahkumisel ja aidata neil lepingust tulenevaid trahve maksta.

"Eesti langetas kiired otsused juba 2022. aastal, kohe pärast Venemaa täiemahulise agressiooni algust. Pole mõeldav, et riigid, kes ise on astunud otsustavaid samme Venemaa sõjamasina toitmisest hoidumiseks, hakkaksid nüüd Ungari asemel Venemaa majandusse trahvirahadega panustama," kirjutas Tsahkna vastuseks presidendi öeldule.

Välisministeeriumi ja Kadrioru vahel on viimastel nädalatel olnud pingeid eeskätt presidendi Kasahstani visiidiga, kus Karis jättis Ukraina sõja teemal oma kõnes rääkimata. Hiljem tegi Karis sotsiaalmeedias postituse, kus teatas, et ta ei talu enam rumalate poolt esitatud liigseid nõudmisi.

Alar Karis on Eesti presidendi ametis 11. oktoobrist 2021. Presidendi ametiaeg on viis aastat. 7. novembril andis Alar Karis Vikerraadios mõista, et suure tõenäosusega ta teiseks ametiajaks ei kandideeri.

"Mis juhtuma hakkab, raske on öelda. Ma võin nii palju küll öelda, et peab juhtuma väike ime, et mind keegi veenab kandideerima," ütles Karis vastuseks Mirko Ojakivi küsimusele, kas  ta võtab vastu teise ametiaja või Eestile tuleb uus president.