Kaitseväe peastaabi ülem kindralmajor Vahur Karus sõnas "Esimeses stuudios", et vaatamata sellele, et Ukraina sõjast on võetud palju õppust ning riigis hakatakse ajateenistuse korda muutma, siis tegelikult on Eestil samad probleemid, mis sada aastat tagasi.

"Siin päikese all ei ole midagi väga uut. Ma lasin kaks aastat tagasi kirjutada kaitseväe akadeemia ajaloo uurijatel ühe artikli 1928. aasta sõjaväereformist. Laidoneridel, Reekidel, Põderitel, Tõnissonidel ja teistel olid täpselt samasugused probleemid ees - piiratud inimressurss, piiratud vahendid ja mida nendega teha selleks, et saada kõige parem kaitse. Praegune ohufoon, mille Venemaa on loonud, on põhjus, mille taga on kõik. See on ju see, mis meid tegelikult sunnib vaatama olukorda teistmoodi. Sergei Šoigu (Venemaa julgeolekunõukogu juht - toim) reform, mis ütleb, et üksused formeeritakse ümber, brigaadidest saavad diviisid - see kõik viib selleni, et ühel hetkel on meie piiride taga nii suur hulk vägesid, et Venemaa ei sõltu enam sellest, kas ta kuskilt sügavusest peab midagi siia juurde tooma. Ehk ta on võimeline kohe väga kiiresti siin paiknevate üksustega väikese afääri korda saatma. See on ju põhjus, kus peame vaatamata, kuidas sellele vastame. Luure ja eelhoiatus muutub tegelikult iga ajahetkega. Meil on vaja väge, mis suudab tegelikult selle esimese sepavasara löögi vastu võtta ja meil on üks ressurss, mida me ei ole siiamaani kaitseväes ei kasuta - meie ajateenijad. Need on kõik targad, ettevõtlikud, initsiatiivikad noored inimesed, keda me peame hakkama järjest rohkem kasutama selleks, et meie igapäevast lahinguvalmidust üleval hoida," lausus Karus.

Kuigi kiidetakse modernset sõjatehnikat, siis Karuse hinnangul on Ukraina näitel siiski kõige olulisem kvaliteetne sõdur.

"Kõik räägivad, et droon on vägev, süvatuled on väga uhked, õhuvahendid ja kõik asjad on väga head, aga lõpuks, kes on see, kes seda maad kaitseb? Seal, kus on Eesti sõduri jalad maas, see maapind kuulub Eestile ja selleks, et keegi selle saaks ära võtta, peab saama selle Eesti sõduri sealt ära liigutatud. Lõpuks me tuleme tagasi selle lihtsa jalaväelaseni," selgitas kindralmajor.

Karuse sõnul on hetkel ka probleemiks, et ostetakse palju erinevat kõrgtehnoloogilist relvastust, aga praeguse süsteemi järgi on kõnealused süsteemid kasutusvalmis ainult poolteist kuni kaks kuud aastas.

"Miks me need siis ostsime? Me ju tahame, et mingi osa neist oleksid võimelised kohe erinevatele ohtudele reageerima. See on ka väga selge sõnum meie vastasele, et me oleme valmis kohe vastama, kui nad midagi üritavad ja mitte ainult jalaväelane kaevikus, vaid sealt tuleb oluliselt suuremaid kaliibreid kaela," sõnas Karus.

Riigikogu võttis 19. novembril vastu eelnõu, millega tehakse kaitseväeteenistuse seaduses muudatus, mille järgi kutsutakse ajateenistusse üksnes need kutsealused, kes oskavad eesti keelt vähemalt B1-tasemel. Karuse kinnitas, et keeleoskuseta noori on tõesti palju ja kuigi ajateenistuses saavad paljud noored keele paremini selgeks, siis see ei ole eesmärk, mida ajateenistus pakkuma peaks.

"See on olnud selline hea kaasnev produkt, aga see ei ole kaitseväe ülesanne. See on lihtsalt, mis juhtub, kui õpetad meeskonnad kokku. Meil on piiratud aeg, mille jooksul me saame ajateenijaid õpetada, eriti nüüd, kui nad lähevad lahinguvalvesse kuueks kuuks. Meil ei ole aega tegeleda keeleõppega, sest meil on põhimõtteliselt iga sekund, minut ja päev arvel selleks, et see sõdur kuue kuu jooksul korralikult välja õpetada, et ta teaks, kuidas käituda rühmas ja peale seda olla lahinguvalves suurema üksuse koosseisus. Seda aega, kus me saame keeleõpet talle anda, meil ei ole. Ajateenistuse eesmärk on valmistada kodanikke ette kaitsma riiki sõjaliselt. Me oleme seda (keeleõpet - toim) teinud, sest me oleme sunnitud olnud seda tegema, aga me ei saa seda enam võimaldada, sest väljaõppesüsteem ja kõik asjad muutuvad," ütles kindralmajor.

Karus tõi näitena, et Norra, Rootsi, Soome ja Taani ajateenistus ei tegele keeleõppega, kuna eeldatakse, et kodanikuna räägitakse riigikeelt.

Sidusus ühiskonnaga on samuti üks põhjus, miks paljud ei poolda B1-keeletaseme nõudmist ajateenistuses. Karus aga rõhutas, et lõimumine on kaasprodukt, mis ei ole tegelikult teenistuse eesmärk.

"See on kaasprodukt muule. Kaitsevägi õpetab väga palju ägedaid asju ja muidugi annab see julguse ühiskonnas hakkama saada, siduse ja arusaamise, aga see on kaasprodukt. See ei ole see, miks meil on kaitsevägi ja miks me kodanikke ettevalmistame," ütles Karus.