ERR Brüsselis: EL-is on endiselt Venemaa külmutatud varade kasutamise osas kahtlusi
Euroopa Liidu riigijuhtidelt oodatakse Brüsseli kohtumisel otsust, kuidas tagada Ukraina rahastamine järgmiseks kaheks aastaks. Peamine võimalus selleks on Venemaa külmutatud vara kasutamine, aga mõned liikmesriigid veel kõhklevad.
Ükskõik kuidas, aga kuidagi peab järgmiste päevade jooksul leidma lahenduse kuidas Ukrainat rahaliselt toetada rõhutavad enamik Euroopa juhte.
"Me leiame lahenduse, mis lubab meil teha otsuse. See on minu jaoks selle kohtumise eesmärk. Me peame andma Ukrainale nähtavuse. Me peame aitama neil oma vastupanu jätkata. Me peame olema seal, et toetada õiglase ja kestva rahu loomist," lausus Prantsusmaa president Emmanuel Macron.
Osad liikmesriigid tahavad uut ühist laenu, aga peamiselt kaalutakse siiski külmutatud vara kasutamist.
"Minu arvamus on selge. Me peame kasutama Venemaa varasid. See raha on olnud püsivalt külmutatud juba nädala. Igaljuhul ei saa sellele Venemaa ligi. Seepärast peame neid kasutama nii nagu Euroopa Komisjon on ettepaneku teinud. Nende toel laenuga, mis lubaks meil Ukrainat toetada, kui vaja, järgmised kaks aastat," ütles Saksamaa liidukantsler Friedrich Merz.
See otsus nõuab 15 liikmesriigi toetust, aga lisaks ei taha ka mõtte pooldajad teha seda ilma Belgiata, sest Belgias paikneb suurem osa Vene külmutatud varast. Belgia nõuab, et teised liikmesriigid tagaks, et neid ei jäeta arvega üksi kui mingil põhjusel - näiteks kohtu otusel - peaks raha Venemaale tagasi maksma.
"Esiteks on meil vaja siduvaid garantiisid, mis on ühised, juriidiliselt siduvad ja rangelt jõustatavad. Need garantiid peavad andma kõik liikmesriigid ja püsima jõus seni kuni kestavad juriidilised vaidlused. Mõista tuleb, et suulised lubadused ei ole piisavad," sõnas Belgia peaminister Bart de Wever.
Mitte kõik, aga paljud teised liikmesriigid seda ka lubavad. Belglased soovivad aga, et garantiid ei piirduks vaid külmutatud vara summaga vaid kataks pea kõik võimalikud kulud, mis Belgiale võivad otsusega tekkida. Sellist piirideta garantiid ei ole teised liikmesriigid seni soovinud anda. Kui ulatuslikud garantiid Belgiale saab anda ja millega on nad nõus leppima, on seega üks peamisi vaidlusi.
"Esimesed kaks tingimust on nagu langevari. Meil on enne hüppamist vaja langevarju. Kolmas tingimus on, et kui me hüppame, siis me hüppame koos. Kui me usaldame seda langevarju, siis pole muret. Hüppame koos," ütles de Wever.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Aktuaalne kaamera"








