Boiko laadis 2021. aastal salaja Eesti riigi arvutivõrgust alla ligi 300 000 dokumendifotot ja muid isikuandmeid. Vahi alla võeti ta alles 2022. aasta märtsis, kui hakkas Vene telekanalite keelamise tõttu ähvardama riigiametnikku ja tema perekonda.

Paar kuud hiljem juunis mõisteti ta süüdi nii ähvardamises kui ka elutähtsa valdkonna arvutisüsteemi häkkimises, kust turvanõrkust ära kasutades ligi 300 000 dokumendifotot alla laadis.

Boikot karistas Tartu maakohus häkkimiskatse eest ka 2013. aastal. Toonane kriminaalasi seisnes 2011. aastal sertifitseerimiskeskuse testlehele automatiseeritud päringute saatmises, kokku saatis ta üle kahe miljoni päringu. Päringute eesmärk oli viia kokku isikukood ning isikukoodiga seotud mobiiltelefoni abonentnumber, tuvastamaks sellisel viisil isikuid, kellel oli olemas Mobiili ID kasutamise sertifikaat.

Lisaks süüdistati teda kohtuniku suhtes vägivallatsemises, kui ta ähvardas kohtunikku tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega.

Boiko töötas viimati kojamehena

Esmaspäeva lõuna ajal teatas Stell Eesti tegevjuht Mikk Sillamaa, et plahvatuse korraldamises kahtlustatuna kinni peetud Artur Boiko oli ettevõtte töötaja. Ta töötas kojamehena eelmise aasta suvest tänavu novembrini.  

"Me lõpetasime temaga töösuhte pärast seda, kui Arturil tekkis isiklikku laadi konflikt ühe meie naistöötajaga. Kuna uurimine on alles alguses, siis detailsemalt me selle juhtumi üksikasju avada ei saa," märkis Sillamaa.  

Ta lisas, et kõnealuine konflikt ei puuduta ettevõtte naistöötajat, kes plahvatuses kannatada sai.

"Kannatanuga oleme pidevalt ühenduses ja võime kinnitada, et ta on jõudsalt paranemas ja saab peatselt kodusele ravile. Ta vajab toibumiseks aega ja rahu."