Keskmiselt tõuseksid notariteenuste tasud eelnõu kohaselt 74 protsenti. Notarite koda juhtiv Merle Saar-Johanson tõdes, et hinnatõus on möödapääsmatu, sest notaritasud on püsinud muutumatuna mõnel juhul isegi 30 aastat.

"Tallinnas ja Tartus on notaritasude hinnad ajaga kaasas käinud, aga maapiirkondades pole kinnisvarahinnad tõusnud. Seal on notaritasude süsteem ka selline, et sotsiaalselt tundlikute toimingute tasud (näiteks testamendid ja volikirjad) on kunstlikult hoitud madalal, et teenus oleks kättesaadav ja neid peaks kompenseerima kinnisvara tehingutest saadavate notaritasudega, aga kuna maapiirkondades need kinnisvara tehingutest saadavad tasud on ka alla hinna, siis maapiirkonna notarid ei tule toime," sõnas Saar-Johanson.

Ministeeriumi justiitshalduspoliitika asekantsler Mari-Liis Mikli kinnitas, et 74-protsendiline hinnatõus on keskmine ja rohkem muutuvad kinnisvaratasud.

"Selle eelnõuga jääb põhimõte, et sotsiaalselt tundlikud ametitoimingud peavad jääma ka edaspidi kõigile kättesaadavaks. Nende doteerimine toimub kallimate tehingute arvelt, milleks on peamiselt kinnisvaratehingud ja lisaks on füüsilisel isikul võimalus taotleda ka kohtult notaritasust vabastust ning siis katab tasu notarite koda," ütles Mikli.

Vaatamata hinnatõusule jääksid Saar-Johansoni hinnangul teenused kõigile inimestele ikkagi kättesaadavaks.

"Kui eelnõu võetakse vastu sellisena, siis tuleme sellega mingid aastad toime. Kui vaadata hinnatõuse protsentides, siis see tundub suur, aga kui näiteks täna maksab testamendi tegemine 34 eurot, siis tulevikus on see 50 eurot. Ta jääb ikkagi jätkuvalt inimestele kättesaadavaks," lausus Saar-Johanson.

Valitsus hakkab notaritasude tõusu arutama uuel aastal.