Sõja 1404. päev: Trump ja Zelenski kohtuvad Floridas
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ja USA president Donald Trump kohtuvad Floridas Mar-a-Lagos, et arutada poolelioleva rahuplaani viimaseid lahtisi küsimusi. Zelenski kavatseb kohtumisel esitada ka ettepaneku rahvahääletuse korraldamiseks rahuplaani üle.
Oluline Venemaa-Ukraina sõjas pühapäeval, 28. detsembril kell 21.50:
- Ušakov: Putin ja Trump leppisid Ukraina osas kokku kahes töörühmas;
- Trump ja Zelenski kohtuvad Floridas;
- Kreml: Putin ja Trump pidasid telefonivestluse;
- Venemaa ründas Ukrainas soojuse ja elektri koostoomisjaama;
- Ukraina ja Venemaa sõlmisid Zaporižžja tuumajaama ümber ajutise relvarahu;
- Ukraina ründas Vene naftakäitist Samaara oblastis;
- Ukraina tõrjub Venemaa väiteid Huljaipole ja Mõrnohradi vallutamisest;
- Ukraina delegatsioon saabus Floridasse;
- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1200 sõdurit.
Ušakov: Putin ja Trump leppisid Ukraina osas kokku kahes töörühmas
Vene režiimi juht Vladimir Putin nõustus USA presidendi Donald Trumpi ettepanekuga teha Ukraina sõja lahendamiseks tööd kahe loodava spetsiaalse töörühma raames, teatas Putini abi Juri Ušakov pühapäeval pärast nende telefonivestlust.
Ušakovi sõnul hakkab üks töörühm tegelema julgeoleku ja teine majandusvaldkonnaga seotud küsimustega.
Töörühmade töö alustamise üksikasjad kooskõlastatakse ilmselt jaanuari alguses.
Trump ja Zelenski kohtuvad Floridas
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ja USA president Donald Trump arutavad parasjagu USA-s, Floridas Mar-a-Lagos poolelioleva rahuplaani viimaseid lahtisi küsimusi. Zelenski kavatseb kohtumisel esitada ka ettepaneku rahvahääletuse korraldamiseks rahuplaani üle.
Rahvahääletus on Zelenski kaval käik tegeliku relvarahu saavutamiseks. Nimelt on rahvahääletuse eeldus, et Ukrainas on relvarahu kehtinud vähemalt 60 päeva. Just nii palju kulub aega rahvahääletuse ettevalmistamiseks ning Zelenski seisukoht on kindel, sõja tingimustes referendumit ette valmistada ei saa. Zelenski jaoks on kaalul veel paljugi, muuhulgas julgeolekutagatiste küsimus.
Trumpi sõnul ollakse rahukõnelustega viimases faasis ning nii Venemaa kui ka Ukrina soovivad mõlemad sõja lõppu.
"Muidu see kestab veel kaua edasi ja veel miljoneid inimesi tapetakse, miljoneid," lausus Trump enne vestlust Zelenskiga.
Venemaa president Vladimir Putin on öelnud, et mingit rahu pole praegu vaja, Venemaa sõjaväel läheb hästi ja probleemid lahendatakse sõjaliselt. Välisminister Sergei Lavrov hoiatas ka Euroopa riike oma vägede saatmise eest Ukrainasse, öeldes, et need muutuvad Vene vägede jaoks seaduslikuks sihtmärgiks.
Kreml: Putin ja Trump pidasid telefonivestluse
Kremli teatel pidasid Vene režiimi juht Vladimir Putin ja USA president Donald Trump pühapäeval sõbraliku telefonikõne enne Trumpi kohtumist Ukraina riigipea Volodõmõr Zelenskiga Floridas ning on kokku leppinud, et räägivad uuesti pärast kohtumise lõppu.
"Kogu vestlus toimus sõbralikus õhkkonnas," ütles Putini abi Juri Ušakov ajakirjanikele. "Nad leppisid kokku, et räägivad pärast USA presidendi ja Zelenski vahelist kohtumist uuesti telefonitsi."
Venemaa ründas Ukrainas soojuse ja elektri koostoomisjaama
Pühapäeval ründasid Vene väed Hersoni soojuse ja elektri koostootmisjaama, vigastades ühte töötajat.
Rünnakust teatas Ukraina Naftogazi juhatuse esimees ja tegevjuht Sergii Koretski.
"Täna andsid venelased taas Hersoni koostootmisjaamale suurtükiväelöögi. Kahjuks sai üks töötaja vigastada ja viibib praegu haiglas, kus ta saab vajalikku arstiabi," kirjutas Koretski.
Tema sõnul sai rajatis märkimisväärset kahju ja rünnaku tagajärgede likvideerimise jõupingutused jätkuvad.
"Hersoni koostootmisjaam oli linna kümnete tuhandete korterite ainus kütteallikas. Vaenlane ründab jaama peaaegu iga päev," märkis juhatuse esimees.
Ukraina ja Venemaa sõlmisid Zaporižžja tuumajaama ümber ajutise relvarahu
Reutersi teatel on pärast Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (IAEA) vahendusel saavutatud ajutist vaherahu alanud Zaporižžja tuumaelektrijaama lähedal asuvate elektriliinide remonditööd.
IAEA lisas, et agentuuri meeskond jälgib remonditöid, mis peaksid kestma mitu päeva.
Parandustööd on osa jõupingutustest tuumaõnnetuse ärahoidmiseks Ukraina täiemahulise sõja ajal.
Ukraina ründas Vene naftakäitist Samaara oblastis
Venemaa Samaara oblastis asuv Sõzrani naftatöötlemistehas sattus ööl vastu pühapäeva Ukraina õhurünnaku alla, selgub sotsiaalmeedias levivatest videotest ja pealtnägijate postitustest.
Ühismeediakeskkonna Telegram kanal Exilenova-Plus teatas viitega kohalike elanike videomaterjalile, et rafineerimistehast rünnati öösel mitu korda. Sihikule võeti ka Sõzrani elektrialajaam.
Üks video väidetavalt näitab otsest tabamust alajaamale. Elanikud teatasid droonirünnaku järel linnas elektrikatkestustest.
Venemaa Telegrami kanali Shot teatel oli Sõzranis öösel kuulda mitut plahvatust ja piirkonnas tegutses aktiivselt õhutõrje.
Drones have attacked Syzran in Russia, a city that hosts an oil refinery.
— Euromaidan Press (@EuromaidanPress) December 28, 2025
Unconfirmed reports suggest successful strikes on the refinery and nearby power substations.
Exilenova+, Supernova+ pic.twitter.com/maSqDnhTT6
Venemaa võimuesindajad pole rünnakut kommenteerinud.
Rünnakuteateid vahendanud väljaanne The Kyiv Independent tunnistas, et ei saa rünnakuteateid ise kinnitada.
Sõzrani naftatöötlemistehas asub Venemaa-Ukraina piirist umbes 700 kilomeetri kaugusel. 1942. aastal avatud rajatis kuulub Venemaa riiklikule naftagigandile Rosneft ja selle aastane töötlemisvõimsus on 7–8,9 miljonit tonni naftat.
Rafineerimistehas on olnud varasemate droonirünnakute sihtmärgiks osana Ukraina kampaaniast Venemaa naftatööstuse vastu, mis varustab Moskvat rahaga ja kütusega Ukraina-vastase sõjategevuse jätkamiseks. Hiljutine rünnak sundis Reutersi andmetel rafineerimistehase 5. detsembril tegevuse peatama.
Ukraina sõjavägi kinnitas 5. detsembri rünnakut, öeldes, et viis operatsiooni läbi, et vähendada Vene agressori sõjalist ja majanduslikku potentsiaali.
Kiiev on korraldanud rünnakuid ka elektrialajaamade ja muude taristurajatiste vastu Venemaal ja Venemaa okupeeritud Ukraina piirkondades. Rünnakud toimuvad ajal, mil Moskva üritab omapoolsete õhurünnakutega Ukraina energia- ja küttesüsteeme halvata.

Ukraina tõrjub Venemaa väiteid Huljaipole ja Mõrnohradi vallutamisest
Vene meedia teated väidetavast Huljaipole ja Stepnohirski vallutamisest Zaporižžja oblastis ning Mõrnohradi vallutamisest Donetski oblastis ei vasta tegelikkusele, teatas laupäeva õhtul riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu desinformatsioonivastane keskus.
"Propagandakanalid levitavad laialdaselt Vene diktaatori Vladimir Putini ja peastaabi ülema Valeri Gerassimovi avaldusi Huljaipole ja Stepnohirski väidetavast vallutamisest Zaporižžja oblastis ning Mõrnohradi vallutamisest Donetski oblastis. Tegelikult on need väited valed," seisis keskuse avalduses.
Keskuse juhi Andrii Kovalenko sõnul käib võitlus Huljaipole ja Mõrnohradi pärast, Vene vägedel puudub kontroll nende linnade üle, nad pole suutnud end kindlustada ja vaenlase rünnakrühmade hävitamine rasketes lahingutes jätkub.
Kovalenko rõhutas ka, et teated Stepnohirski vallutamisest on valed. Ka seal jätkuvad ägedad lahingud; Venemaa on asula vallutamiseks eraldanud märkimisväärseid ressursse, kuid ei kontrolli seda.
"Selle infooperatsiooni eesmärk on luua lääne publikule võitude illusioon ning varjata Vene armee tegelikke kaotusi ja ebaõnnestumisi rindel. Nagu ka Kupjanski kohta käivate valeteadete puhul, pole ka neil väidetel tegeliku olukorraga mingit pistmist," rõhutas desinformatsiooni keskuse juht.
Ukraina delegatsioon saabus Floridasse
Ukraina delegatsioon saabus Floridasse, kus president Volodõmõr Zelenskil on pühapäeval kavas kohtuda Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpiga.
Ukraina asevälisminister avaldas sotsiaalmeediaplatvormil X foto Florida lennujaamast pühapäeva esimestel öötundidel Eesti aja järgi.
Meedia andmetel toimub presidentide kohtumine Trumpi Mar-a-Lago residentsis pühapäeva õhtul kell kaheksa Eesti aja järgi.
Teadaolevalt arutavad riigijuhid muuhulgas Zelenski jõululaupäeval esitatud rahuplaani versiooni. Politico andmetel on Trump sellesse versiooni seni suhtunud leigelt.
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1200 sõdurit
Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 1 204 510 (võrdlus eelmise päevaga +1200);
- tankid 11 469 (+5);
- jalaväe lahingumasinad 23 831 (+8);
- suurtükisüsteemid 35 557 (+15);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1581 (+2);
- õhutõrjesüsteemid 1264 (+0);
- lennukid 434 (+0);
- kopterid 347 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 96 227 (+688);
- tiibraketid 4136 (+29);
- laevad/kaatrid 28 (+0);
- allveelaevad 2 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 71 778 (+166);
- eritehnika 4029 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Mait Ots, Johanna Alvin
Allikas: The Kyiv Independent, STT-BNS, Ukrinform









