Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile karistusseadustiku muutmise väljatöötamiskavatsuse (VTK), mis muudaks vastuvõtmisel oluliselt senist karistuspraktikat narkoainete käitlemisel ja kasutamisel.

Pakosta selgitas, et kuna ained on läinud kangemaks, siis võib pikaajalise sõltlase ühe päeva doos juriidiliselt kvalifitseeruda juba suureks koguseks, mis toob praegu automaatselt kaasa kriminaalkaristuse ja reaalse vanglaohu.

"Me saame Eestis asjadest niimoodi aru, et kui inimene kahjustab ainult iseenda tervist, siis me selle eest teda vangi ei pane," põhjendas Pakosta muudatuse vajadust. Ta lisas, et praegune hirm vangla ees takistab sõltlastel ja nende lähedastel abi otsimast.

"Kahjuks näeme, et need inimesed ei julge pöörduda abi saamiseks oma sõltuvushäire ravimiseks või mistahes muuks abiks, sest piltlikult öeldes pannakse nad kohe vangi. Mitte piltlikult, vaid päriselt," sõnas Pakosta.

"Milline ema või isa tahaks oma lapse vangi saata? Meil on vaja minna ajaga kaasa ja pakkuda neile, kes ainult ise tarvitavad – kellelegi ei müü, kellelegi ei anna –, võimalust pöörduda abi saamiseks ilma, et nad vangi läheksid. See on põhipunkt," selgitas minister.

Kriminaalkaristuse piir nihkub 30 doosini

Ministeeriumi ettepanek on tõsta narkootilise aine suure koguse piirmäära praeguselt kümnelt doosilt 30 doosile. See tähendab, et kui inimeselt leitakse ainet alla selle määra, käsitletakse seda väärteona, mitte kuriteona, selgitas Pakosta.

Pakosta ütles, et kohtuekspertiisi instituudis on olemas täpne tabel iga aine kohta, kuidas joove tekib. "Sealt tuleb ka ettepanek tõsta koguse piirmäär 30 doosile," sõnas Pakosta.

Minister rõhutas korduvalt, et tegemist ei ole narkootikumide legaliseerimise ega dekriminaliseerimisega. "Mitte ühtegi narkootikumi ei muudeta legaalseks ja endiselt jääb mistahes narkootilise aine omamine väärteoks trahviga 2400 eurot," kinnitas Pakosta.

Diilerite süüdimõistmine lihtsustub

Kui tarvitajate osas muutub poliitika leebemaks, siis uimastimüüjate ja vahendajate jaoks reeglid karmistuvad. Pakosta sõnul loobutakse eeldusest, et diileri süüdimõistmiseks tuleb tõendada rahalise tulu saamist.

"Praegu kehtiv seadus ütleb, et piltlikult öeldes kohtus tuleks ikkagi äriplaan ka läbi arutada," kirjeldas minister praegust olukorda. Uue kava kohaselt piisab kuriteo ja edasimüügi tuvastamiseks, kui isiku valduses on suur kogus narkootikume.

"Siis tegelikult loetakse isik diileriks ja saab teda karmilt karistada," ütles Pakosta.

Kanepit ei legaliseerita

Lisaks plaanib riik sulgeda seaduselünga, mis puudutab uusi psühhoaktiivseid aineid. Kui praegu peab politsei inimesele tagastama aine, mida pole veel narkootikumide nimekirja kantud, siis tulevikus on õigus selliseid aineid kinni hoida kuni aasta aega, et nende ohtlikkust kontrollida, selgitas minister.

Vaatamata liberaalsematele vaadetele tarvitajate karistamisel, on Pakosta kindlalt kanepi legaliseerimise vastu. Ta viitas rahvusvahelistele uuringutele, mis näitavad, et legaliseerimisega kaasneb kuritegevuse ja tervisehäirete kasv ning see avab ukse kangemate narkootikumide tarvitamisele.

Väljatöötamiskavatsus on saadetud laiapõhjalisele arutelule, et leida parim lahendus nii sõltlaste aitamiseks kui ka organiseeritud kuritegevuse ohjeldamiseks.

Eesti ei plaani eri karistusi eri ainete käitlemisele

VTK-s arutletakse, kas alustada diferentseerimist lähtuvalt aine ohtlikkusest. Eesti kuulub praegu nende riikide hulka, kus karistus aine liiki ei arvesta, kuid riigikohus on mitmes oma lahendis aine ohtlikkust siiski arvesse võtnud, viidates näiteks kokaiinile kui keskmisest ohtlikumale ja tugevamale, ning kanepile kui keskmisest nõrgemale ehk pehmemale narkootilisele ainele.

Seega on võimalik käitlemise koosseisudes teha ainetest või ainerühmadest lähtuv diferentseerimine ja määratleda täpsemalt n-ö vähemohtlikud ja enamohtlikud ained või ainerühmad ning näha nende käitlemise korral ette eraldi sanktsioonimäärad, pakkusid välja VTK autorid.

Samas märgitakse VTK-s, et kuigi ei ole vaidlust selles osas, et eri narkootilised ja psühhotroopsed ained on erineva ohtlikkuse ja sõltuvuspotentsiaaliga, ei ole diferentseerimine lähtuvalt aine ohtlikkusest otstarbekas.

Näiteks kanepi kui ühekordsel tarvitamisel tervisele suhteliselt vähemohtliku uimasti ohtlikkus rahvatervisele tuleneb selle aine laialdasest levikust, mistõttu ei ole põhjendatud karistusõiguse kaudu luua kanepi levikule n-ö soodsamad tingimused, võrreldes teiste narkootiliste ainetega, nenditakse VTK-s.

Sikkut: legaliseerida ei tohiks kindlasti

Endine terviseminister ja sotsiaaldemokraat Riina Sikkut on VTK autoritega nõus, et tarvitajate karistamine ei anna tulemust, samas kui narkootikumide müüjate vastutust tuleb karmistada.

Sikkut toetas justiitsministeeriumi väljatöötamiskavatsuse suunda, mis eristab selgelt abivajajat ja kurjategijat. Tema sõnul pooldavad sotsiaaldemokraadid tõenduspõhist lähenemist, mis tugineb narkopoliitika nn valgele raamatule .

"Tarvitajad on need, keda karistada ei ole mõtet – ükskõik kui karmid on need karistused, tegelikult see ei aita hädas inimest," selgitas Sikkut. Selle asemel vajab sõltlane ravi- ja tugiteenuseid, et probleemiga toime tulla, leidis Sikkut.

Vaatamata sellele, et narkootikumide tarvitamine on kasvutrendis, ei toeta Sikkut ainete legaliseerimist.

"Endise terviseministrina ma ei saa kuidagi toetada narkootikumide legaliseerimist," ütles Sikkut. Tema hinnangul tähendab legaliseerimine tavaliselt tarvitamise kasvu.

"Olukorras, kus ühiskonnal on juba niigi suur koormus legaalsete ainete, nagu alkoholi ja tubaka tõttu, ei ole täiendavate sõltuvusainete turule lubamine mõistlik," sõnas Sikkut.

Üks suurimaid kitsaskohti Eesti narkopoliitikas on Sikkuti sõnul abi kättesaadavus ja häbimärgistamine. Kuigi riik on panustanud statsionaarsele ravile olukordades, kus inimene on ohtlik endale või teistele, on puudu ennetusest ja varasest sekkumisest.

Abi peaks olema kättesaadav nii koolis kui ka perearsti juures, et inimene saaks vajalikud nõuanded sõltuvusest vabanemiseks, leidis poliitik.

Sikkut tunnustas Viljandi haigla psühhiaatriakliiniku tööd, kuid tõdes, et ainuüksi nende võimekusest jääb väheks ning Eestisse on vaja juurde eri tüüpi sõltuvusraviga tegelevaid keskusi.

TAI: tugiteenusteks Eestil raha ei jätku

Tervise arengu instituudi (TAI) narkootikumide valdkonna juht Katri Abel-Ollo ütles, et ühelt poolt tõesti on tervise arengu instituut selle poolt, et inimesed, kes on ainult tarvitajad ja vajavad abi, siis nende puhul peaks kindlasti keskenduma abile ja toele, mitte karistusele.

"Teisalt – kuidas eristada diilerit tarvitajast? Väga huviga ootan, kuidas see on lahendatud VTK-s, sest me ei saa ühiskonnana anda sõnumit, et narkootikumid on kättesaadavamad," arutles Abel-Ollo.

Abel-Ollo ütles, et saab aru soovist aidata tarvitajat, aga tuleb ka vaadata, et kuritegelik maailm ei hakkaks seda ära kasutama. 2See pole aga minu pädevus seda küsimust ära lahendada," sõnas ta.

Abel-Ollo nentis, et kindlasti pole ka Eesti korrakaitse viimase kümne aasta jooksul olnud suunatud inimeste vangipanekule.

"Probleem on see, et neid tugiteenuseid, kuhu nüüd peaks inimesi rohkem suunama, on kärbitud. Kui muudame sel viisil seadust, siis meil on vaja lisaressursse tervishoidu. Hetkel seda võimekust Eestil pole," sõnas Abel-Ollo.

Kasutamine Eestis kasvab

Justiitsministeeriumi andmetel on Eestis viimastel aastatel kasvanud enamlevinud narkootiliste ainete – kanepi, amfetamiini ja kokaiini – tarvitamine ja retseptiravimite väärkasutus. Lisaks on kasvanud narkootikumide kangus.

Noorte seas on suurenenud korduvtarvitajate osakaal. Justiitsministeeriumi tellimusel analüüsiti 2023.–2024. aastal neli korda aastas narkootikumide tarvitamisele viitavate ainejääkide sisaldust 13 suurema Eesti linna reovees. Andmed näitasid, et kolme narkootilist ainet (kanep, amfetamiin, kokaiin) leidus alati kõikide linnade reovees: hinnanguliselt tarbiti kogu Eestis ühes päevas suurusjärgus 45 000 doosi kanepit, 3500 doosi kokaiini ja 5000 doosi amfetamiini.

Narkootikumide käitlemisega seotud registreeritud kuritegude üldarv on viimastel aastatel püsinud stabiilsena ja on olnud ligikaudu 1000 kuritegu aastas, mis moodustab neli protsenti kõigist registreeritud kuritegudest.

2024. aastal pandi toime 974 narkootikumide käitlemisega kuritegu, millest omakorda 95 protsenti moodustasid narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise kuriteod.

Samas kõikidest kinnipeetavatest moodustab narkootikumidega seotud kuritegude eest karistatud isikute osakaal 25 protsenti, olles sellega reaalset vangistust kandvate isikute puhul suurima osakaaluga kuriteoliik.

Aine käitlemise eest edasiandmise eesmärgita on Eestis võimalik praegu mõista märksa pikem vangistus kui lähiriikides: esmakordse rikkumise korral Eestis kuni 10 aastat, Lätis kuni kolm aastat, Leedus kuni kaks aastat, Soomes kuni kaks aastat, Rootsis kuni kolm aastat, Norras kuni kaks aastat, Taanis kuni kaks aastat.

Seadusemuudatus peaks kava kohaselt jõustuma 2027. aasta esimesel poolel.