E-riigi akadeemia plaan hankida Euroopa Liidu raha toel kommunistliku diktatuuririigi Kuuba digitaliseerimiseks 441 000 euro eest seadmeid on pälvinud kriitikat ning ERR uuris sihtasutuselt, kas selles valguses kaaluvad nad Kuuba projektist loobumist.

Selgesõnalist vastust e-riigi kommunikatsioonijuht Anu Vahtra-Hellat teisipäeval selle kohta ei andnud.

"Oleme Euroopa Liidu rahastatavas Kuuba projektis Hispaania arenguabiorganisatsiooni FIAP-i partner. Konsulteerime nendega meie edasiste tegevuse osas," sõnas Vahtra-Hellat.

Ta ei soostunud ütlema, kui palju on e-riigi akadeemia töötajad projekti tarbeks Kuubal käinud, märkides, et sihtasutus ei pea vajalikuks oma töötajate lähetusi kommenteerida. 

Hannes Astok ütles esmaspäeval Vikerraadiole, et e-riigi akadeemia viib Kuubal ellu Euroopa Liidu lepingut ja kogu nende tegevus Kuubal on Euroopa Komisjoni vastavate osakondade ja Euroopa Liidu delegatsiooni poolt Kuubal heaks kiidetud.

Saamaks aru, miks on üldse tarvis Kuuba tehnoloogilisse arengusse panustada, tuleb Astoki sõnul vaadata laiemat konteksti. Ta märkis, et arengukoostöö eesmärk on küll inimeste elujärge parandada, kuid selle taustal käib tohutu geopoliitiline võitlus, et üht või teist riiki oma mõjusfääri tirida.

"Ilma mingi kahtluseta on ka Kuuba aitamine Euroopa Liidu poolt ühelt poolt moraalne kohustus, sest kogu Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riigid on ju ajalooliselt väga tihedates sidemetes Euroopaga, ja teiselt poolt on see geopoliitilise võitluse tagajärg – kui seda ei tee Euroopa, siis võiks seda teha Hiina, Venemaa või keegi teine, kolmas või seitsmes," sõnas Astok.

Ta lisas, et riikide puhul nagu Kuuba, mille režiim ei pruugi viisakalt väljendudes kõige meeldivam olla ega järgida seda, mis Euroopa Liidule või Ameerikale meelepärane on, otsitakse siiski kogu aeg kanaleid, kuidas nendega dialoogi avatuna hoida, neid natukenegi meelitada, sest ühel hetkel võib olukord muutuda ja neid suhteid vaja minna.

441 000 euroga, mida e-riigi akadeemia Kuubale digitaliseerimiseks vajalikke seadmeid hangib, tehakse Astoki sõnul eeskätt nende kodanikuportaali, kust inimesed saaksid online-teenuseid.

"Seal on natuke mingisuguseid maksuameti asju, et maksude maksmine oleks läbipaistvam, sest tänapäeval on Kuubal väga palju sularahaga äritegemist, ilmselt kuidagipidi valitsuseni see raha ei jõua," rääkis Astok. "Meile võib see meeldida, aga teistpidi see mõistlik ei ole. Ja veel mõningaid asju, nii et kõik, mida me oleme teinud, ei ole kindlasti mitte mitte Kuuba siseministeeriumi või mingite repressiivorganite toetamine, vaid asjade tegemine, mis võimaldaks kuubalastel igapäevaselt oma eluga natukenegi lihtsamalt toime tulla."

Ta lisas, et kuubalaste elu on täna üsna viletsaks läinud ja elektrikatkestused on pidevad. Küsimusele, kuidas saavad sealsed inimesed üldse sellises olukorras e-teenuseid kasutada, vastas Astok, et kuubalased on nutikad, ehkki arusaamine sellest, milline võiks tänapäevane valitsemine välja näha, on seal lipa-lapa.

"Selles mõttes nad on muide väga usinad õpilased õhinal kuulama, kuidas mujal maailmas asjad käivad, nii et ma loodan, et sellest on ühel päeval ka kasu, kui kuubalased saavad vabamalt otsustada, kuidas oma valitsust edasi teha," lausus e-riigi akadeemia juhatuse esimees.

"See elektrivärk on tulnud elektripuudusest, ameeriklased on ju viimase aasta või pooleteise jooksul lõpetanud neile igasuguse elektrijaamade varuosade tarnimise, mistõttu need elektrijaamad, mis seal on, ilmselt veel pärinevad ajast enne 1959. aastat, neid lihtsalt enam ei ole võimalik elus hoida," ütles Astok ja lisas, et need võivad kasutada ka Nõukogude liidu tehnoloogiat, mistõttu on neile keeruline varuosi saada ehk kõik on ajale jalgu jäänud.

Astoki sõnul ei lasu vastutus e-riigi akadeemia programmide eest sihtasutusel endal.

"Veelkord, meie valikud ei ole suurusjärgus meie enda valikud. See, kas ühe või teise riigiga tehakse koostööd, on doonori otsustada, olgu selleks doonoriks Euroopa Liit, mõni pank või mõni riik. Meie läheme doonorite kutse peale sinna ühte või teist tegema," sõnas ta.

Küll aga on Astok veendunud, et digitaliseerimine on üks Eesti edukuse põhjuseid, sest see hoiab korruptsioonitaseme madalal ning muudab informatsiooni nähtavaks ja kättesaadavaks.

"Me näeme väga selgelt, et mida rohkem on ühiskonna kasutada kõikvõimalikud infolevi kanalid digitaalselt, seda läbipaistvamad ja edukamad need ühiskonnad on," rõhutas Astok.

Tema hinnangul tuleb ebademokraatlikke riike nügida paremuse suunas, neile näidates, mis on Euroopa elulaadi võlu ja miks peaks selle poole pöörduma.

"Kui me ainult käime räägime ja kätega vehime, siis ei ole sellest kasu, me peame nendes riikides ka päriselt midagi ära tegema," sõnas e-riigi akadeemia juht.

Välisminister Margus Tsahkna ütles teisipäeval, et Kuuba režiim toetab otseselt Venemaa sõjanarratiivi ja EL-i senine Kuuba poliitika vajab muutmist. Tsahkna lubas teema tõstatada jaanuari lõpus Brüsselis toimuval EL-i välisministrite kohtumisel, kuid tema hinnangul võiks e-riigi akadeemia oma tegevuse seni ümber vaadata, sest kõigis projektides ei pea tingimata osalema.

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson tõi välja, et Kuuba on saatnud rindele Ukraina vastu võitlema sadu, kui mitte tuhandeid vabatahtlikke ning EL-i abiprogrammidega saavutatavad eesmärgid aitavad sealset režiimi, mitte elanikke.

Anu Vahtra-Hellat rõhutas, et viimased kolm aastat on 82 protsenti e-riigi akadeemia projektidest olnud Euroopa Liidu rahastusel ning näiteks 2024. aastal rahastas Eesti riik üht protsenti kõigist akadeemia projektidest, ühtlasi olid need seotud sihtotstarbeliselt Ukraina ja Moldova abistamisega.