Reedel tuli ilmsiks, et e-riigi akadeemia plaanib kulutada 441 000 eurot, et hankida Kuuba digiteerimiseks vajalikke seadmeid. Sihtasutus ei näinud selles sammus midagi kohatut ning selle juht Hannes Astok põhjendas, et Kuuba toetamine on EL-i riikide kollektiivne otsus, mille on ka Eesti 2016. aastal heaks kiitnud. 

Mihkelson rääkis ERR-ile, et ennekõike on see ikkagi e-riigi akadeemia enda otsus, millistes rahvusvahelistes projektides nad osalevad ja millistes mitte.

"Tegu on puhtakujulise EL-i projekti ja EL-i vahenditega, selles suhtes on see e-riigi akadeemia enda valik ja need selgitused, mis on antud, ei ole absoluutselt vastavuses selle maailmaga, kus me täna elame. Eriti hetkest, kus Venemaa alustas täiemahulist sõda Ukrainas, milles väga aktiivselt osaleb ka Kuuba –vabatahtlike näol, keda on saadetud rindele Ukraina riigi vastu võitlema sadu, kui mitte tuhandeid," lausus ta.

Mihkelson lisas, et ei ole kohane pugeda lepingu või otsuse taha, mis tehti 2016. aastal, sest tänane olukord on sedavõrd palju muutunud, eriti pärast 2022. aastat, mil julgeolekuteemad muutusid laias laastus mustvalgemaks.

"Ma ei näe demokraatliku maailma vastase tegevuse osas vahet Kuubal, Põhja-Koreal, Venemaal ja Iraanil," märkis ta. "Keegi ei saa e-riigi akadeemiale otseselt ette kirjutada, millised peaksid olema nende projektid, aga arvestades, et nad on oma tegevusega pika aja jooksul Eestile väga palju üle maailma tuntust toonud, arvaks, et akadeemial ei ole vaja seda kurikuulsust, mis puudutab Kuuba režiimi toetamist sellisel kujul."

Küsimus oli arutlusel ka esmaspäevasel riigikogu väliskomisjoni istungil ning Mihkelsoni sõnul ei ole EL-il kahjuks ühtset vaadet, kuidas peaks Kuubasse suhtuma. Arvestades aga viimase aja Ameerika Ühendriikide tegevusi ja võimalikke muutusi maailmas, peaks ka EL-i tasandil vaatama üle abiprogrammid, mida Kuuba puhul rakendatakse või on kavas rakendada.

"Need eesmärgid, mida see projekt peaks endaga kaasa tooma või mis suunas peaks see muudatust või mõju Kuubas tooma, ei töötaks ju Kuuba elanike huvides, vaid režiimi huvides," tõdes väliskomisjoni esimees, kelle hinnangul ei maksa loota, et digitaliseerimisprojekt aitaks kaasa Kuuba ühiskonna avanemisele või teenuste elanikkonnale kättesaadavamaks muutmisele.

Tema sõnul kasvatavad kõik sündmused, mis on viimasel ajal arenenud nii Venezuela kontekstis kui ka Ühendriikides, tõenäoliselt survet Kuubale ning Euroopa Liit ei peaks olema jälgija, vaid tegema ka ise samme, mille hulgas on ka mitte toetada Kuuba režiimi abirahadega, mida on kokku mõistagi kaugelt enam, kui Eestis üles kerkinud 441 000 euro suurune hange.

"Põhiline riik, kes on seda Kuuba-suunalist poliitikat keskselt toetanud, on Hispaania ja nende huvid on arusaadavalt veidi teistsugused kui meil, aga see on teema, mida oleks EL-i tasandil kohane arutada," lausus Mihkelson.

Eestis esile kerkinud debatti peab Mihkelson tänuväärseks ning riigikogu väliskomisjon jätkab tema kinnitusel teema käsitlemist uuesti, kui istungil osaleb ka välisminister.

"EL-i protsessid on, teadagi, aeganõudvad, aga meil on terve rida kanaleid, mille kaudu teemat tõstatada, ka läbi kõrge esindaja. Leida absoluutset ühisosa EL-i liikmesriikide vahel pole lihtne, Hispaaniale juba vihjasin, aga Eesti võiks selles küsimuses koos sarnaselt mõtlevate riikidega oma arvamuse kujundada," lausus ta.

Mihkelson lisas, et kui vaadata USA praeguse administratsiooni hoiakuid ja viimaste nädalate sõnumeid, sealhulgas Kuuba kohta, tõuseb selle teema aktuaalsus kiiresti päevakorda.

Tsahkna tõstatab teema EL-i välisministrite kohtumisel

Välisminister Margus Tsahkna on samuti arvamusel, et Euroopa Liidus 2016. aastast kehtiv Kuuba-poliitika tuleb üle vaadata, sest Kuuba režiim ei ole näidanud vähematki valmisolekut muutusteks.

Tsahkna tõi välja, et Eesti juba karmistas oma survet Kuubale, kui läinud aasta lõpus muutsime oma senist hääletuskäitumist ÜRO-s ega toetanud resolutsiooni, milles kutsuti üles lõpetama Kuuba kaubandusembargo.

"Sama tegid esimest korda ka mitmed teised EL-i liikmesriigid. Samuti on Eesti oma Kuuba-suunalistes sõnumites tõstatanud järjepidevalt üleskutse mitte toetada Venemaa agressiooni Ukrainas," lisas ta.

Tsahkna sõnul toetab Kuuba režiim otseselt ja avalikult agressorriik Venemaa sõjanarratiivi ja on viimastel aastatel suurendanud koostööd nii Venemaa kui Valgevenega, sealhulgas sõlminud mõlemaga kaitsekoostöölepped.

"Eesti kui äsja ÜRO inimõiguste nõukokku valitud liige, aga ka EL laiemalt ei tohi mööda vaadata Kuuba režiimi üha jätkuvatest ja süvenevatest inimõiguste rikkumistest, mille ilmekamateks näideteks on 2021. aasta rahumeelsetes protestides osalenute vangistamine ning sõna- ja kogunemisvabaduse piiramine," lausus välisminister.

Seepärast vajab EL-i senine Kuuba-poliitika tema kinnitusel muutmist ja Kuuba režiimile tuleb avaldada tugevamat survet.

"Kavatsen selle teema tõstatada jaanuari lõpus Brüsselis toimuval EL-i välisministrite kohtumisel," lubas Tsahkna. "Seni võiks e-riigi akadeemia ümber vaadata oma tegevuse, sest kõigis projektides ei pea tingimata osalema."

ITL välistab koostööks sanktsioonide all olevad riigid

Kuuba ei ole aga sugugi ainus inimõiguste ja demokraatiaga kimpus olev riik, kellega Eesti või siinsed ettevõtted mingil moel koostööd teevad ning Mihkelsoni sõnul ongi selget piirjoont raske tõmmata.

"Enamik riike maailmas pole demokraatlikud, vaid erineval astmel autoritaarsed riigid. Aga kindlasti on üks piirjoon praeguses ajas, kuna Euroopas käib suur sõda, mis ähvardab ka meie eksistentsi, et millised riigid vahetult või ka kaudsemalt osalevad selles tegevuses Venemaa toetamisel," tõi Mihkelson välja.

IT-ettevõtteid ühendava Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu (ITL) mitmed tegevused on suunatud ärikoostööle Araabia Ühendemiraatide ja Saudi Araabiaga. Tegevjuht Doris Põllu sõnul lähtub ITL koostööks sobivaid riike valides ennekõike sanktsioonidest.

"Eesti digitehnoloogia ettevõtete esindusorganisatsioonina on meie koostööpartnerite valiku üheks aluseks nende päritoluriik – tegemist ei tohi olla Eesti ja EL-i sanktsioonide alla käiva riigiga. Lisaks loomulikult hindame sihtriigi turvalisust ja ärikeskkonda," lausus Põld.

Samas on Eesti äriühingud oma otsustes vabad ja ITL üksikliikmete eest otsuseid ei tee ehk nimetatud põhimõtted on Põllu sõnul aluseks üksnes liidu liikmeskonnale ühistegevuste pakkumisel.

Ka ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus (EISA) on korraldanud ärimissioone Saudi Araabiasse ja aitamaks ettevõtetel Araabia Ühendemiraatidega kontakte luua on neil ametis eraldi töötaja, kuid EISA ei näe endal selles osas otsustuskohta, sest lähtub oma töös Eesti riigi välispoliitilistest seisukohtadest ja kehtivatest suunistest.

"EISA-l ei ole eraldiseisvat sisemist välispoliitikat, mille alusel majanduskoostööd või ettevõtluse arendamise tegevusi planeeritakse," sõnas sihtasutuse kommunikatsioonispetsialist Piret Malv.

Marko Mihkelsoni sõnul on Araabia Ühendemiraatide või Saudi Araabia puhul üks hindamiskoht see, millisel määral nad võiksid reaalselt ja vahetult meie julgeoleku- ja väärtusruumi ohustada.

"Ma ei kujutaks ette, et meil oleks otsene riikide nimekiri, mida ettevõtjatele öelda, et tohib või ei tohi. Vabas riigis, vabas ettevõtluskeskkonnas tunnetab igaüks oma riske individuaalselt," rõhutas ta.