Sõja 1421. päev: Venemaa korraldas ulatusliku droonirünnaku Krõvõi Rihile

Venemaa korraldas ööl vastu kolmapäeva ulatusliku droonirünnaku Krõvõi Rihile. Väidetavalt tabas Venemaa enda õhutõrjerakett ööl vastu kolmapäeva Rostov Doni ääres elumaja.
Oluline Venemaa-Ukraina sõjas kolmapäeval, 14. jaanuaril kell 20.57:
- Venemaa korraldas ulatusliku droonirünnaku Krõvõi Rihile;
- Meedia: Venemaa enda õhutõrjerakett tabas Rostov Doni ääres kortermaja;
- Rostovi Doni ääres hukkus üks ja sai viga neli inimest;
- Zelenski: Ukraina kuulutab energiasektoris välja eriolukorra;
- Kiiev andis korralduse laste ja vanemate evakueerimiseks viiest külast;
- Euroopa Komisjon tegi kolmapäeval ettepaneku laenata Ukrainale 90 miljardit eurot;
- Ukraina: rindel leidis päeva jooksul aset 130 lahingkokkupõrget;
- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 990 sõdurit.
Zelenski: Ukraina kuulutab energiasektoris välja eriolukorra
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas kolmapäeval, et riigi energiasektoris kuulutatakse välja eriolukord.
Zelenski sõnul luuakse Kiievisse olukorra koordineerimiseks staap ning energiasektoriga seotud tegevust hakkab juhtima energeetikaminister ja asepeaminister Denõss Šmõhal.
Venemaa on viimastel nädalatel teinud arvukalt rünnakuid Ukraina energiataristu vastu. Olukorda on halvendanud ka Ukraina keerulised talvised ilmaolud
Euroopa Komisjon tegi kolmapäeval ettepaneku laenata Ukrainale 90 miljardit eurot
Laenust on kavas suunata umbes 60 miljardit eurot Ukraina sõjaliseks abistamiseks ja ligikaudu 30 miljardit üldiseks eelarvetoetuseks.
Ukrainalt oodatakse laenurahaga kaitseotstarbeliste hangete tegemist eelkõige Euroopa turult, kuid kui sealt vajalikku materjali ei leita, võib hankeid teha ka mujalt.
Muu hulgas on Prantsusmaa soovinud, et hanked tehtaks eelkõige Euroopa turult. Seevastu näiteks Saksamaa on tahtnud hoida ust lahti ka Ühendriikidest tehtavatele hangetele.
"Eelistame esmalt eurooplasi ja kui see pole võimalik, võib hankeid teha mujalt," võttis komisjoni president Ursula von der Leyen pressikonverentsil olukorra kokku.
"Selle toetusega tagame, et Ukraina saab ühelt poolt tugevdada oma kaitset lahinguväljal ja oma kaitsevõimet – seega oma sõjalisi vajadusi – ning teiselt poolt hoida riigi ja põhiteenuste toimimist," ütles von der Leyen ajakirjanikele.
Ukraina peab laenu EL-ile tagasi maksma ainult juhul, kui Venemaa peaks talle kunagi sõjareparatsioone tasuma.
EL-i liikmesriigid otsustasid juba detsembrikuisel tippkohtumisel toetada Ukrainat ühislaenuga, kui algselt kavandatud toetusvorm, Venemaa külmutatud varadel põhinev reparatsioonilaen, läbi kukkus.
Venemaa korraldas ulatusliku droonirünnaku Krõvõi Rihile
Venemaa korraldas ööl vastu kolmapäeva ulatusliku droonirünnaku Ukraina president Volodõmõr Zelenski kodulinnale Krõvõi Rihile, teatas kohaliku kaitsenõukogu esimees Oleksandr Vilkul.
"Krõvõi Rih. Plahvatused. Ulatuslik Shahedide rünnak taristuobjektile. Palun varuge vett ja laadige oma seadmed, kui see on võimalik. Saab olema raske," kirjutas Vilkul Telegramis.
Ta lisas hiljem, et elektrikatkestused on enam kui 45 000 kliendil ning rohkem kui 700 maja on jäänud kütteta.
Vilkul märkis, et linna veevärgi pumbad viidi üle avariigeneraatoritele, mistõttu on veesurve tavapärasest madalam.
Kahjustuste täpne ulatus on selgitamisel ja avariibrigaadid tegelevad parandustöödega. Varustuse täieliku taastamise aega ei ole veel täpsustatud.
Vilkuli kinnitusel rünnakus inimesed viga ei saanud.
Eelmisel nädalal ründasid Vene väed energiarajatisi üle kogu riigi, jättes mitmed piirkonnad, sealhulgas Zaporižžja ja Dnipropetrovski oblasti, peaaegu täielikult elektrita.
Sarnaste probleemidega on viimastel päevadel silmitsi seisnud ka pealinna Kiievi elanikud. 9. jaanuaril elutähtsa taristu pihta korraldatud ulatusliku öise rünnaku järel, milles hukkus vähemalt neli inimest, jäid kütteta tuhanded elanikud.
Saabunud külmalaine tõttu langes õhutemperatuur Kiievis ööl vastu kolmapäeva -14 kraadini ning ilmaprognoosi kohaselt püsivad miinuskraadid veel vähemalt kaks nädalat.
Kiievi linnapea Vitali Klitško teatel oli kriisi haripunktis linnas kütteta 6000 hoonet, mis moodustas umbes poole pealinna kortermajadest.
Meedia: Venemaa enda õhutõrjerakett tabas Rostov Doni ääres kortermaja
Sotsiaalmeedias levivate videote ja pealtnägijate väidete kohaselt tabas Venemaa enda õhutõrjerakett ööl vastu kolmapäeva Rostov Doni ääres elumaja.
Vene Telegrami kanalite andmetel teatasid elanikud öösel kostnud plahvatustest ja jagasid kaadreid linna kohal töötavast õhutõrjest. Venemaa võimud hoiatasid Ukraina droonirünnaku eest ja andsid piirkonnas korduvalt raketihäiret.
Linnapea Aleksandr Skrjabin kinnitas korteris puhkenud põlengut, kuid väitis, et tulekahju põhjustasid Ukraina drooni rusud.

Rostovi oblasti kuberner Juri Sljusar väitis samuti, et droonirünnaku tagajärjel süttis tööstusettevõte, kuid ei täpsustanud rajatise nime. Lisaks teatas ta põlengust mitmekorruselises elumajas ja kinnitas, et sündmuskohal töötavad päästjad.
Sotsiaalmeedia materjalide põhjal võib oletada, et sihtmärgiks oli Empilsi värvitehas, kuigi hetkel on ebaselge, kas kahjustused põhjustas Ukraina või Venemaa tuli.
The Kyiv Independentil ei ole võimalik Venemaa ametnike väiteid ega teateid sõltumatult kontrollida.
Väidetava omade tehtud löögi asjaolud on endiselt ebaselged.
Kuigi Vene väed on varemgi Ukraina õhurünnakuid tõrjudes kogemata oma territooriumil asuvaid sihtmärke tabanud, on Kiiev süüdistanud Moskvat ka keerukate nn vale lipu operatsioonide (false flag) lavastamises, et levitada desinformatsiooni ja õigustada sõda Ukrainas.
Ukraina sõjavägi ei ole väidetavat rünnakut veel kommenteerinud.
Ukraina ründab regulaarselt sõjalisi ja tööstusobjekte sügaval Venemaal kasutades selleks peamiselt kodumaiseid droone.
Rostov Doni ääres asub Vene-Ukraina piirist ligikaudu 100 kilomeetri kaugusel Aasovi mere ääres, mistõttu on sealne sadam ja ümbruskond – eriti naftatankerid ja -rajatised – Ukraina rünnakute peamine sihtmärk.
Rostovi Doni ääres hukkus üks ja sai viga neli inimest
Lõuna-Venemaal asuva Rostovi oblasti ametnike teatel hukkus kolmapäeval Ukraina droonirünnakus üks inimene, neli sai vigastada ja ühes nimetamata tööstusettevõttes puhkes tulekahju.
Rostovi oblasti kuberneri Juri Sljusari sõnul said allatulistatud droonide rusude kukkumisest ja korterite kahjustamisest viga neli inimest, sealhulgas nelja-aastane laps.
Hiljem täpsustas kuberner, et rünnaku järel süttinud korterist rusude eemaldamisel leidsid päästjad mehe surnukeha.
Linnas asuvas tööstusettevõttes puhkes tulekahju, kuid Sljusar ei täpsustanud, millise objektiga oli tegu. Ukraina ei ole lööki kommenteerinud.
Venemaa kaitseministeeriumi teatel hävitas õhutõrje öösel Rostovi oblasti kohal 25 Ukraina drooni ning teiste Venemaa piirkondade ja Krimmi poolsaare kohal veel 23 drooni.
Kiiev andis korralduse laste ja vanemate evakueerimiseks viiest külast
Ukraina teatas kolmapäeval laste kohustuslikust evakueerimisest mitmest külast Zaporižžja oblastis, viidates ohtlikule lahingutegevuse intensiivistumisele ja Venemaa hiljutisele edule.
"Me tegime raske, kuid vajaliku otsuse – anda korraldus laste evakueerimiseks koos nende vanemate või seaduslike eestkostjatega Zaporižžja oblasti viiest asulast," teatas Ukraina asepeaminister Oleksi Kuleba sotsiaalmeedias.
Ukraina: rindel leidis päeva jooksul aset 130 lahingkokkupõrget
Rindel leidis päeva jooksul aset 130 lahingkokkupõrget, teatas Ukraina kindralstaap teisipäeva hilisõhtul.
Vene vägi korraldas teisipäeval ühe raketi- ja 23 õhurünnakut, kasutades 23 raketti ja heites 47 liugpommi, edastas kindralstaap. Vaenlane saatis teele ka 5627 kamikaze-drooni.
Kõige rohkem lahingkokkupõrkeid, 30, leidis aset Pokrovski suunal.
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 990 sõdurit
Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 1 221 940 (võrdlus eelmise päevaga +990);
- tankid 11 550 (+6);
- jalaväe lahingumasinad 23 902 (+3);
- suurtükisüsteemid 36 098 (+74);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1603 (+3);
- õhutõrjesüsteemid 1275 (+5);
- lennukid 434 (+0);
- kopterid 347 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 106 428 (+1074);
- tiibraketid 4163 (+8);
- laevad/kaatrid 28 (+0);
- allveelaevad 2 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 74 119 (+232);
- eritehnika 4042 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Valner Väino, Karl Kivil
Allikas: BNS, The Kyiv Independent









