Oluline Venemaa-Ukraina sõjas neljapäeval kell 20.42:

-Trump: Putin on valmis rahuleppeks, kuid Zelenski on takistuseks;

- Venemaa droon tabas Lvivis mänguväljakut;

- Ukraina väed hävitasid 48 tunniga kuus Vene õhutõrjesüsteemi;

- Kreml väitis, et Ukrainal saab Moskva rahutingimustega nõustumiseks aeg otsa;

- Ukraina peaminister pidas energiasüsteemi kaitse teemalise nõupidamise;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1150 sõdurit.

Trump: Putin on valmis rahuleppeks, kuid Zelenski on takistuseks

Kolmapäeval Ovaalkabinetis antud eksklusiivintervjuus Reutersile ütles Trump, et Putin on valmis lõpetama ligi neli aastat kestnud sissetungi Ukrainasse, kuid Zelenski takistab edasiliikumist.

"Arvan, et ta [Putin] on valmis kokku leppima. Arvan, et Ukraina on selleks vähem valmis," väitis Trump. "Peame saama president Zelenski sellega nõustuma".

Küsimusele, miks ei ole USA juhitud läbirääkimised suutnud lahendada Euroopa suurimat maismaakonflikti pärast Teist maailmasõda, vastas Trump: "Zelenski."

Trump ütles Reutersile, et ei ole kursis Witkoffi ja Kushneri võimaliku Moskva-visiidiga, millest Bloomberg kolmapäeval varem teatas.

Trump vastas jaatavalt küsimusele, kas ta kavatseb järgmisel nädalal Šveitsis Davosis toimuval Maailma Majandusfoorumil Zelenskiga kohtuda, kuid andis mõista, et kindlat plaani pole.

"Kohtuksin küll – kui ta seal on," ütles Trump. "Mina olen kohal."

Kui Trumpilt küsiti, miks Zelenski tema arvates läbirääkimistega viivitab, ei laskunud ta detailidesse, vaid märkis: "Arvan lihtsalt, et tal on raske selle punktini jõuda."

Zelenski on avalikult välistanud territoriaalsed järeleandmised Moskvale, teatades, et põhiseaduse järgi ei ole Kiievil õigust mingit maad loovutada.

Küsimusele, kas USA on valmis pakkuma Ukrainale julgeolekugarantiisid, vastas Trump, et ei välista seda.

"Kui jõuame lahenduseni, siis aitame. Nad kaotavad kahepeale kokku Venemaaga 30 000 sõdurit kuus. Nüüd hakkab Euroopa meid selles aitama," ütles Trump.

Trump ja Zelenski kohtusid 28. detsembril Floridas ning kirjeldasid kõnelusi produktiivsena.

Enne kohtumist teatas Zelenski 26. detsembril, et 20-punktiline rahuplaan on 90 protsendi ulatuses valmis. Kohtumises USA presidendiga nägi ta võimalust viia plaan täieliku valmiduseni.

Venemaa on jätkanud maksimalistlike nõudmiste esitamist. Pärast Zelenski 28. detsembri visiiti USA-sse väitis Moskva, et Ukraina üritas rünnata Putini residentsi 91 drooniga. Selle süüdistuse järel teatas Kreml läbirääkimispositsioonide karmistamisest.

Trump reageeris väitele esialgu öeldes, et on väga vihane. Hiljem, pärast lisainfoga tutvumist, väljendas ta aga skeptilisust.

USA ametnikud ütlesid 1. jaanuaril CNN-ile, et Luure Keskagentuuri (CIA) hinnangul ei rünnanud Ukraina Putini residentsi.

Kreml väitis, et Ukrainal saab Moskva rahutingimustega nõustumiseks aeg otsa

Kreml väitis neljapäeval, et Ukrainal lõppevad võimalused sõlmida kokkulepe peaaegu neli aastat kestnud sõja lõpetamiseks Venemaaga.

Samal ajal tuleb Kiievis tuhandetel inimestel 12-kraadises pakases tulla toime kütteta, seda Venemaa korduvate rünnakute tõttu riigi energiavõrgule.

Moskva ei ole taganenud oma kavatsusest hõivata ülejäänud Ida-Ukraina, samal ajal kui läheneb rünnaku neljas aastapäev.

Venemaa on tagasi lükanud lääneriikide ettepanekud sõja lõpetamiseks ja teatanud, et on valmis diplomaatia ebaõnnestumisel jõuga hõivama ülejäänud Ukraina alad, mille ta on kuulutanud Venemaa osaks.

Venemaa droon tabas Lvivis mänguväljakut

Venemaa andis löögi Lääne-Ukraina linna Lvivi kesklinnas asuvale mänguväljakule, teatas kuberner Maksõm Kozõtskõi.

Telegrami postituse kohaselt droonirünnakus esialgsetel andmetel keegi viga ei saanud.

"Lööklaine purustas lähedalasuvate hoonete, sealhulgas Polütehnilise Instituudi ja elumajade aknad," teatas Lvivi linnapea Andri Sadovõi.

Sadovõi sõnul asus sihtmärgiks olnud mänguväljak 20. sajandi alguse Ukraina parempoolse võitleja Stepan Bandera monumendi lähedal. Linnapea märkis, et Venemaa ründas "sümboolset paika", mida "agressor kõige rohkem kardab".

Õhuhäire anti Lvivi oblastis kohaliku aja järgi kell 6.09 ja see lõppes kell 6.51.

Kiievis oli seitsmendat ööd järjest droonioht

Kiievis Solomjanskõi rajoonis kukkusid Vene rünnaku tagajärjel elumaja katusele rusud, teatas Kiievi linna sõjaväelise administratsiooni juht Tõmur Tkatšenko.

Venemaa ründab Ukraina sõja käigus regulaarselt Ukraina linnu ja kriitilist taristut.

8.–9. jaanuari öösel pommitas Venemaa Ukrainat rakettide ja droonidega, tappes Kiievis vähemalt neli ja vigastades 25 inimest. Rünnakud jätsid sajad tuhanded majapidamised elektrita ja häirisid temperatuuri langedes soojusvarustust.

Venemaa paneb kõik mängu, et hävitada Ukraina energiataristu, ütles aseenergeetikaminister Mõkola Kolisnõk 13. jaanuaril pärast teist massirünnakut vähem kui nädala jooksul.

Teadete kohaselt jäid Kiievi eeslinnad Butša, Hostomel ja Irpin pärast Vene lööke ilma elektri ja veevärgita. Ukrenergo teatas, et Kiievis ja osades Kiievi oblasti piirkondades rakendati avariilisi elektrikatkestusi.

Ukraina väed hävitasid 48 tunniga kuus Vene õhutõrjesüsteemi

Ukraina mehitamata süsteemide vägede ülem Robert Brovdi alias Madyar teatas kolmapäeva õhtul kuue Vene õhutõrjesüsteemi hävitamisest 48 tunni jooksul.

Ülema sõnul andsid mehitamata süsteemide väed kahe päeva jooksul seeria edukaid lööke Vene õhutõrje pihta Donetski ja Zaporižžja oblasti okupeeritud alade sügavuses.

48 tunni jooksul hävitati kuus maa-õhk raketisüsteemi ja radarjaama. Need seadmed moodustasid vaenlase nn kihilise õhutõrje selgroo.

Brovdi sõnul anti löögid sügaval vaenlase tagalas, rindejoonest 46–160 kilomeetri kaugusel. Üle 10 kilogrammi kaaluvad lõhkepead tagasid tehnika täieliku hävingu, jättes taastamise võimaluseta.

Tabamuse said mitmed väärtuslikud sihtmärgid, sealhulgas: õhutõrjesüsteem Tor ja radar Vitjaz 50N6E Mariupoli piirkonnas; kaks Buk-süsteemi Volnovahha ja Polohõ piirkonnas ning süsteem Strela-10 ja uuem Tor-M2 Zaporižžja suunal.

Operatsiooni viisid läbi 412. mehitamata süsteemide brigaadi Nemesis meeskonnad koostöös väeliigi vastloodud süvalöökide keskusega. Ühe Strela-10 süsteemi hävitamises osalesid ka 413. mehitamata süsteemide rügemendi Raid meeskonnad.

Väejuhatuse hinnangul nõrgestab nende sihtmärkide tabamine oluliselt Vene armee võimet kaitsta oma vägesid, logistikat ja juhtimispunkte tagalas. Operatsiooni edu avab ühtlasi uued võimalused ründelöökideks vaenlase kriitilise sõjalise taristu pihta.

Madyar rõhutas, et mehitamata süsteemide vägede efektiivsus kasvab ning drooniüksuste võime tegutseda sügaval rindejoone taga on vaenlase kaitsevõime õõnestamisel võtmetähtsusega.

Lisaks ründasid ukrainlased ööl vastu teisipäeva energiaobjekte okupeeritud Mariupolis Donetski oblastis ja hävitati laskemoonaladu Makijivkas.

Varem, 1. jaanuaril, hävitasid Ukraina väed kaks väärtuslikku Vene õhutõrjesüsteemi: taktikalise maa-õhk raketisüsteemi TOR ja õhutõrjekompleksi S-350 Vitjaz radari 50N6E.

Ukraina peaminister pidas energiasüsteemi kaitse teemalise nõupidamise

Ukraina peaminister Julia Svõrõdenko korraldas kolmapäeval Ukraina energiasüsteemi kaitsmise teemalise nõupidamise, millest võtsid osa kaitse- ja energiaminister, õhuvägede ülem, energiaettevõtete ning Kiievi linna sõjaväevalitsuse ja Kiievi oblasti sõjaväevalitsuse juhid.

Uudistekanali Ukrinformi andmetel rääkis peaminister Svõrõdenko teemal sotsiaalmeediapostituses.

"Pidasin energiasüsteemi kaitsmise teemalise nõupidamise koos kaitseministri, energiaministri, õhuväe ülema, võtmetähtsusega energiaettevõtete juhtkonna ning samuti Kiievi linna ja Kiievi oblasti sõjaväevalitsuste juhtidega. Jätkame energiaobjektide kaitse tugevdamist koostöös sõjaväega. Väljakutsete tase on äärmiselt tõsine ja nõuab täielikku valmisolekut kõigilt kaitseelementidelt," ütles Svõrõdenko.

Peaministri sõnul vaatasid osalejad üle varasemate ülesannete täitmise käigu ja koordineerisid edasisi jõupingutusi energiasüsteemi kaitse tagamiseks.

President Volodõmõr Zelenski teatas samal ajal, et Ukraina energiasektoris kehtestatakse eriolukord ja andis valitsusele korralduse vaadata üle komandanditunni reeglid karmi külma ajal.

Äsja ametisse nimetatud esimene asepeaminister ja energiaminister Denõss Šmõhal avaldas varem päeval parlamendis peetud kõnes arvamust, et Kiiev ei olnud rünnakute tingimustes talveks valmis.

"Harkivi oblasti- ja linnavõimud valmistasid linna ette: seal on mobiilsed katlamajad ja hajutatud tootmine. Kiiev oli kahjuks palju kehvemini ette valmistatud. Ütlen otse, et see polnud üldse ette valmistatud. Seetõttu tuleb nüüd võtta tarvitusele kriisimeetmed," rääkis Šmõhal.

Minister lisas, et Kiievi energiavarustuse stabiliseerimisega tegeletakse kõrgeimal tasemel.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1150 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 223 090 (võrdlus eelmise päevaga +1150);

- tankid 11 557 (+7);

- jalaväe lahingumasinad 23 904 (+2);

- suurtükisüsteemid 36 182 (+84);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1611 (+8);

- õhutõrjesüsteemid 1277 (+2);

- lennukid 434 (+0);

- kopterid 347 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 107 357 (+929);

- tiibraketid 4163 (+0);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 74 306 (+187);

- eritehnika 4042 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.