Kiviselg rääkis pressikonverentsil, et möödunud nädalal võis rindel täheldada sõjategevuse intensiivsuse mõningast langust võrreldes eelneva nädalaga, kuid Vene Föderatsioon jätkas Ukraina energia- ja küttesüsteemi taristu ründamist.

"Möödunud nädalal toimus keskmiselt 170 lahingukontakti ööpäevas, mis on natukene vähem kui eelneval nädalal, mis oli ca 200. Samas on Vene Föderatsiooni üksuste edenemine selle aasta alguses olnud aeglasem kui eelneva aasta novembris ja detsembris. Vene Föderatsiooni põhipingutuste suund ei ole muutunud: endiselt leidsid aset kõige aktiivsemad lahingukontaktid Pokrovski ja Mõrnohradi ning Zaporižžja ja Huljaipole suunal," lausus Kiviselg.

"Märkimisväärset aktiivsust on veel täheldatud Kostjantõnivka, Oleksandrivka ja Lõmani suunal. Venemaa üksused on suutnud edasi liikuda Harkivi oblasti põhjaosas, Slovjanski, Kostjantõnivka ja Pokrovski suunal ning Zaporižžja oblasti lääneosas," ütles ta.

Ukraina relvaüksused on Kiviselja sõnul möödunud nädala jooksul edenenud Kupjanski piirkonnas, kus on korraldanud vasturünnakuid, ja samuti Kostjantõnivka ja Huljaipole suunal on viinud läbi edukaid rünnakuid ja natukene maad tagasi võtnud.

"Vene Föderatsioon on jätkanud õhurünnakute korraldamist Ukraina kriitilise taristu vastu. Kui üldjuhul on kasutatud nädala jooksul rünnakutes 80 kuni 160 drooni ja ühte-kahte-kolme ballistilist raketti, siis 12. ja 13. jaanuaril lasti Vene poole pealt välja 300 drooni ja 25 ballistilist ja tiibraketti. Nädala jooksul on rünnatud Venemaa poole pealt soojuselektrijaamu, katlamaju, sadamaid, raudteid ja põllumajandustaristut Ukrainas seitsmes erinevas oblastis. Need rünnakud on olnud jätkuks eelmise nädala lõpus toimunud suurele rünnakule, kus lasti välja ka keskmaarakett Orešnik, ja nende rünnakute tulemusena on jäänud ligi 6000 suurt kortermaja Kiievis vooluta," rääkis Kiviselg.

Ta lisas, et nädala sees on tabanud voolukatkestused ka teisi Ukraina linnu ja piirkondi. "Olukorra on muutnud keerulisemaks ka selle talve külm ilm, varasematel sõja-aastatel pole talv selliseid külmakraade näidanud. Mistõttu on ka Ukraina juhtkond kehtestanud riigi energiamajanduses hädaolukorra, et tagada vajalike teenuste osutamist elanikkonnale ja kiirendada tekkinud kahjustuste likvideerimist. Samas on Ukraina energeetikud juba ära teinud väga suure töö ning rünnakute tagajärgede likvideerimine Kiievis ja mujal jätkub. Ukraina jaoks on endiselt oluline ka toetajariikidelt pidevalt saadav abi energiasüsteemi toimimise tagamiseks," ütles Kiviselg.

Kiviselg osutas, et Ukraina on andnud rea lööke sihtmärkide pihta Venemaal. "Neist olulisematena võib välja tuua Taganrogis asuva tehase ründamist, mis on seotud nii droonide kui elektroonilise võitluse vahendite tootmisega. Samuti on rünnanud ukrainlased keemiatehast Stavropoli krais, kus valmistati ette rakettide ja lõhkeainete tootmiseks vajalikke materjale. Samuti on rünnatud kolme naftaplatvormi Kaspia meres," andis Kiviselg ülevaate.

Venemaa rünnakud Ukraina energiataristu vastu viitavad Kiviselja sõnul endiselt venelaste soovile tekitada Ukrainas humanitaarkatastroof ja destabiliseerida Ukraina ühiskonda. "Vene Föderatsioon on proovinud sellist eesmärki saavutada intensiivsete rünnakutega alates 2022. aasta talvest, kuid senini on see ebaõnnestunud ja nüüd, kolm aastat hiljem, kasutatakse Ukraina vastu lisaks rakettidele ka arvukalt droone, mida Venemaal eelnevatel sõja-aastatel on olnud tunduvalt vähem kasutada," ütles Kiviselg.

Kiviselg rääkis, et Ukraina seisukohast on jätkuvalt tegemist väga suure väljakutsega, millega toimetulekuks tuleb järjepidevalt suurendada energiasüsteemi töökindlust, võimeid droone tõrjuda ja samuti leida võimalusi droonide tootmise piiramiseks või vähendamiseks Venemaal.

"Võib öelda, et kuigi Venemaa kasutab rünnakutes rohkem droone kui varem, on Ukraina võime neid droone tõrjuda püsinud tegelikult statistiliselt kogu aeg sarnase protsendi juures ehk ukrainlased võtavad maha umbes 80 või rohkem protsenti droonidest, mis Ukraina pihta välja lastakse. Ja saab öelda ka seda, et Ukraina jätkuvalt rakendab meetmeid, et vähendada Venemaa võimet droone toota, rünnates droonide tootmise tehaseid Venemaa sügavuses," ütles Kiviselg.