Tänu Ilma Krenstremi väsimatule tööle on paljud noored leidnud tee Eestisse, õppinud, töötanud ja andnud oma väärtusliku panuse Eesti ühiskonda. Sama oluline on ka see, et Abhaasias elab tänaseni Eesti noori, kes seovad end teadlikult eesti keele ja kultuuriga – see side on suuresti loodud ja hoitud just tema poolt, kirjutas Eesti kultuuriseltside ühendus oma järelehüüdes.

Krenstrem elas ja töötas Abhaasia rasketel sõjaaegsetel aastatel, mil piirid olid suletud, elu ebakindel ning igapäev täis puudust. Talved ilma elektrita ja keerulised olud ei murdnud tema vaimu. Ka kõige raskematel aegadel jäi ta truuks oma kutsumusele ja õpilastele, olles neile nii õpetajaks, toeks kui eeskujuks.

Krenstremi elutöö mõõt ei avaldu üksnes aastates ega tundides, vaid inimestes, keda ta mõjutas, väärtustes, mida ta edasi andis, ning mälestustes, mis jäävad kestma. Tema pühendumus eesti keelele ja noortele elab edasi tema õpilastes ja nende tegudes.

2019. aastal kajastas "Pealtnägija", et Krenstrem, nagu ka mõned teised Abhaasia eestlased, võib kaotada Eesti kodakondsuse. 2021. aastal andis Eesti talle passi, mis kehtib viis aastat. Tol hetkel Eestis viibinud Krenstrem oli tulemusega rahul, sest Eesti pass andis talle võimaluse lihtsamalt liikuda Eesti ja Abhaasia vahel. 

2020. aastal omistas president Kersti Kaljulaid Krenstremile riikliku teenetemärgi eesti keele hoidmise eest Abhaasias.