Abhaasia eestlane Alli Rutto sai lõpuks passi

Tartu rahuleping, mis on Eesti omariikluse nurgakivi, tekitab ühele rahvakillule sajand hiljem probleeme. Nimelt nägi 1920. aasta rahuleping ette, et toonase Nõukogude Liidu territooriumil elavad eestlased said võtta Eesti kodakondsuse. Vahepeal kaotas Eesti küll iseseisvuse, aga nüüd ollakse niinimetatud optantide järglastega hädas. Üks neist on proua Alli Rutto.

Märts 2020, eriolukorra esimene päev – Abhaasia eestlane Alli Rutto oli pärast aastast vaheaega taas Eestis. Mõni päev varem tegi Eestis elav tütar 59-aastase proua neljandat korda vanaemaks.

Kuid umbes 3000 kilomeetri kauguselt Tallinna tulekul oli ka teine põhjus. On viimane aeg sisse anda avaldus passi ja seeläbi ka Eesti kodakondsuse pikendamiseks. Ent Rutto jaoks pole see nii elementaarne kui teistel eestlastel.

"No ikka tahaks, et kõik oleks heasti ja saaks passi ikka kätte, et saab siia-sinna käia laste ja lastelaste juurde," ütles Rutto.

Et Rutto ja tema saatusekaaslaste kimbatusest aru saada, tuleb ajas minna rohkem kui sajand tagasi. Juba 19. sajandi lõpus rändas mööda toonast Tsaari-Venemaad laiali hulk eestlasi ja muuhulgas asutati Salme ja Sulevi küla praeguse Gruusia ning Venemaa piiril.

Rutto vanemad sündisid Sulevi külas. "Vanaisa ja vanaema tulivad sinna. Vanaema oli... ja vanaisa Eestist tuli sinna, võttis ta naiseks 17-aastaselt ja tulivad Sulevisse elama. Ehitasid maja seal suure ja ilusa," rääkis Alli Rutto.

Kui Eesti pärast esimest ilmasõda ja vabadussõda Venemaaga 1920. aastal Tartu rahulepingu sõlmis, nähti ette võimalus, et varasema tsaari impeeriumi aladel elavad eestlased saavad võõrsil võtta Eesti kodakondsuse. Neid, ligemale 80 000 inimest, kes sellise valiku tegid, hakati kutsuma optantideks ja nende hulgas oli ka proua Rutto vanaisa.

"Minu esivanemad, kes elasid väljaspool Eesti vabariiki, taotlesid endale Abhaasias elades Eesti vabariigi kodakondsust, mida nad ka said. Tartu rahulepingus oli tingimus, et opteerunud Eesti kodanikud peavad Venemaa territooriumilt lahkuma, aga seal ei olnud kirjas, et nad peavad naasma Eestisse," rääkis Alli Rutto poeg Arnold.

Eesti riik väljastas seega Alli Rutto vanaisale kodakondsustunnistuse. Järgnesid aga teine maailmasõda ja 50 aastat Nõukogude okupatsiooni. Keset Taga-Kaukaasiat säilis kultuurioaas, kus teiste seas Alli kasvatas koos abikaasa Aleksandriga eestlastena üles tütre ja poja. Kui poeg Arnold 2005. aastal esivanemate maal Tartus ülikooli astus, asus just tema arhiivides tuulama. 2012 sai tema ise Eesti sünnijärgseks kodanikuks, aasta hiljem Abhaasias elav ema ning Eestisse kolinud õde 2016.

Paraku jäi rõõm üürikeseks – 2018. aastal langetas riigikohus otsuse, mis kummutas varasema juriidilise käsitluse, ja kui Alli politsei ja piirivalveametisse dokumenti pikendama läks, siis sellest keelduti.

"Kõige kurioossem juhtum on see, et siis loetakse ikkagi ekslikult saanud Eesti vabariigi kodanikuks. Kuigi mul on 2012. aastal väljastatud tõend selle kohta, et ma olen sünnijärgne Eesti kodanik ja nüüd siis politsei- ja piirivalveamet väidab seda, et lisaks kodakondsusele väljastamisele, nad eksisid tõendi väljastamisel. Samas olukorras on minu ema, mina, minu õde, tema väiksed lapsed, alaealised lapsed," rääkis Arnold Rutto.

Peamiselt keerles vaidlus ligemale saja aasta taguste sündmuste ühe spetsifilise nüansi ümber. Nimelt võtsid riigi esindajad seisukoha, et Eesti kodanikuks said ainult need, kes naasid Eestisse.

Abhaasia eestlased ütlevad samade Tartu rahu paberite pealt, et piisas Venemaa territooriumilt lahkumisest. Kusjuures see kodakondsuspusle ei puudutanud ainult Ruttosid, vaid hüpoteetiliselt 200-300 Abhaasia eestlast.

Alli Rutto sõnul on see kõigi eestlaste probleem, kes Abhaasias elavad. Neid, kes Eestis tahaksid käia, on palju.

Kaks aastat tagasi rääkisime "Pealtnägijas" Salme küla eesti keele õpetajast Ilma Krenstremist, kellele Eesti riik andis ühe käega medali meie kultuuri säilitamise eest kaugel maal, aga teisega võttis passi. Mõlemast loost ilmus hulga artikleid, puhkes avalikkuse pahameel ning peaminister isegi vabandas.

"Kui peaminister käis televisioonis, siis ta vabandas meie, minu ema ees, meie perekonna ees. Ema ei ole ainuke, kes meie perekonnas nagu selle nii-öelda olukorras nende kannataja on olnud, aga kahjuks me ei saa peaministri vabandusi vastu võtta, kuna antud olukord siiamaani ei ole on lahendust leidnud," lausus Arnold Rutto.

Alli Ruttost sai passiprobleemi kaanetüdruk ja tema pojast kõneisik. Venemaa meedia haistis võimalust negatiivseks looks Eestist.

"Sellise kanali esindajad nagu Sputnik helistasid, kirjutasid korduvalt nii meie sugulastele, isikutele, kes kannavad sama perekonnanime, kui ka meie erinevatele Abhaasia eestlaste kogukonna esinaistele. Emal oli neli-viis vastamata kõnet iga päev, ema juba enam ei julgenud vastata telefonikõnedele, mis tulevad võõrastelt numbritelt," rääkis Arnold Rutto.

Kardetakse optantide tulva

Lisaks kõigele on loos ka julgeoleku aspekt. Pole saladus, et Eesti julgeolekuasutused hoiatasid, et kui tsaariimpeeriumi alade 80 000 optandi järglasele uksed avada, võib välja ilmuda kümneid tuhandeid õigusjärgseid kodanikke, kelle hulgas kõik ei pruugi olla Eesti riigile lojaalsed ja sümpaatsed vanaprouad.

Niigi keerulise olukorra tegi veel komplitseeritumaks, et tänase Gruusia ja Venemaa piiril asuva Abhaasia elanikel, ka Alli Ruttol ja Ilma Krenstremil, on Venemaa pass. Seda on vaja igapäevaste asjade ajamiseks, nagu näiteks teisel pool piiri poes käimine.

2018. aastal otsustati lõpuks siiski erandkorras Allile kaheaastase tähtajaga Eesti pass anda, kuni juriidiline sasipundar ära klaaritakse.

Alli Rutto saabus märtsis Eestisse vaatama oma värskeimat lapselast, aga andis sisse ka avalduse, et pikendada detsembris aeguvat passi. See on üldse esimene kord, kui naine ise kaamera ees esineb – seni on avalikkuses rääkinud poeg.

"Kõige parem lahendus oleks muidugi see, et ema saaks uuesti passi, mis on maksimaalse tähtajaga, mis on kümme aastat. Halvem stsenaarium on see, et me oleme jälle aastas 2018, kus me kirjutame terve hunniku kirju, argumente, millele me saame vastuseid, et ei saa, et ei ole ette nähtud ja nii edasi. Tõenäoline stsenaarium, et võib-olla antakse jällegi nii-öelda tähtajaline pass kaheks aastaks või aastaks; öeldakse,et keegi sellega ikkagi valitsuses tegeleb," rääkis Arnold Rutto.

Koroonakriisi tõttu asjaajamine venis. Kuu aega hiljem pidi Alli Abhaasiasse naasma, teadmata, mis tingimustel kunagi Eestisse tagasi saab. Asju jäi Eestisse ajama poeg.

Siseministeeriumi kimbatus

Siseministeeriumis oldi kimbatuses – ühelt poolt kuulutati Rutto nende hinnangul seitse aastat tagasi ekslikult sünnijärgseks kodanikuks, teisalt alarmeerib proua topeltkodakondsus ja see pole veel kõik

Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annuse sõnul võib mitu kodakondsust kujutada julgeolekuriski.

"Kui inimesel on mitu kodakondsust, siis paratamatult teostab ühe kodanikuõigusi teise riigi kodaniku maailmavaate pinnalt, ja kui need on väga erinevad, loomulikult võib-olla ka julgeolekurisk. Kodakondsusseaduse kohaselt ei ole ühelgi Eesti kodanikul õigust olla samal ajal mõne muu riigi kodakondsuses. See ei ole lubatud ei sünnijärgsetele Eesti kodanikele ega naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanud inimestele," rääkis Annus.

Küll aga näeb Eesti põhiseadus ette, et kelleltki ei saa võtta sünnijärgset Eesti kodakondsust. "Seega kui sünnijärgse Eesti kodanikul on ka mõne muu riigi kodakondsus, siis riik sellesse ei sekku. Kui naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanud inimesel on teise riigi kodakondsus, siis antakse talle mõistlik aeg sellest loobumiseks, ja kui ta seda ei tee, läheb Eesti riik inimese Eesti kodakondsuse kaotanuks," lausus Annus.

Ehk lühidalt – praktikas on topeltkodakondsus lubatud, aga vaid neile, kes on sünnijärgsed Eesti kodanikud. Asja teeb keerulisemaks, et kuigi poliitikud lubasid eelmiste riigikogu valimiste eel lahendusi, siis tegelikult ühtegi asjassepuutuvat seadust ei muudetud.

"Ametnikud väidavad, et poliitikutel puudub nii-öelda poliitiline tahe antud olukorda lahendada. Poliitikud räägivad seda, et ametnikud on selle vastu, et seda olukorda võiks kuidagi nii-öelda juriidiliselt lahendada ära. Ning siseministeeriumis ei olegi sellist seaduslikku lahendust minu teada siiamaani leitud," nentis Arnold Rutto.

Õiguskantsleri seisukoht otsustas

Möödus paar kuud ja suve keskel sai Arnold Rutto ema uue passi lõpuks kätte. Kaamera ette istudes kuulutas ta head uudist – dokument kehtib pikima võimaliku aja, kümme aastat.

Kuuma kartuli veeretamises sai maksvaks õiguskantsleri seisukoht, et kord juba sünnijärgseks kuulutatud kodanikult ei tohi riigi valede otsuste pärast kodakondsust ära võtta.

"Riik peab leidma inimesele lahenduse. Inimene ei saa ennast ise kodanikuna määratleda, seda saab teha ainult riik ja riik ei saa käituda sõnamurdlikult," märkis Ruth Annus.

Antud juhul leiti väljapääs konstruktsiooniga, et juba kodakondsuse saanud inimestelt seda ära ei võeta, isegi kui see anti eksikombel.

Selline apsakas jõudis sündida aga ainult mõnesaja inimesega, mistõttu ei lahenda see kõigi Abhaasia eestlaste probleeme. Näiteks Ilma Krenstremi ähvardab järgmisel kevadel passita jäämine, sest olgugi et tema paberid ja päritolu on samasugused, ei jõutud teda uue Eesti vabariigi ajal sünnijärgseks kodanikuks tunnistada.

Arnold Rutto hinnangul pole praegune ikkagi lahendus piisav. "Kuna tema (Ilma Krenstremi – toim.) puhul politsei- ja piirivalveamet ei võtnud menetlusse nii-öelda sünnijärgse kodakondsuse taotlust – mille kohta on ka dokumendi arhiivis olemas, et tema esivanematel oli sünnijärgne kodakondsus – siis tähendab see seda, et tema puhul loetakse seda naturalisatsiooni korras saadud kodakondsuseks. Mina näen, et see praegune nii-öelda menetluskorra muudatus ei lahenda omakorda tema olukorda," rääkis ta.

Ruth Annus nõustus, et need eestlased, kes elavad Abhaasias, on kahtlemata väga keerulises olukorras. "Eestii riik püüab leida neile inimestele lahenduse. Aga ei saa ollagi ikkagi nende määratlemine sünnijärgse Eesti kodanikuna, kui nad seda ei ole," lausus ta.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: