Novembris laekus riigikassasse 80 miljonit eurot ehk 6,9 protsenti rohkem kui eelneva aasta novembris, kokku üle 1,2 miljardi euro. Kõiki suuremaid makse peale alkoholiaktsiisi on laekunud üheteist kuuga rohkem kui mullu samal ajal, teatas maksu- ja tolliamet (MTA).

"Novembri lõpuks ulatus valitsussektori eelarvepuudujääk 451 miljoni euroni ehk 1,1 protsendini SKP-st. Kuigi puudujääk süvenes kuuga, on eelarvepositsioon võrreldes eelneva aastaga selgelt paranenud, mida toetab tugev maksulaekumine," ütles rahandusministeeriumi rahanduse talituse juhataja Kadri Klaos.

Riigieelarve kogukulude maht kasvas novembris 13,4 protsendi võrra – 1,495 miljardilt 1,694 miljardi euroni. 11 kuuga on kogukulude maht kasvanud 8,5 protsenti. Riigieelarve kogukulude täitmise osakaal ulatus novembri lõpuks 85,9 protsendini, eelmise aasta sama perioodi tulemus oli 77,7 protsenti. Suuremad muutused on toimunud välisvahendite kasutamise kiiruses ning kaitsekulude kasvus.

Novembri lõpuks oli välisvahendite eelarvest täidetud 73,6 protsenti, samas kui eelmisel aastal oli täitmine vaid 40 protsenti. Välistoetused tegevuskuludeks kasvasid novembris 13,5 miljonit eurot ehk kaheksa protsenti, peamiselt regionaal- ja põllumajandusministeeriumi PRIA toetuste arvelt ning välismaised investeeringutoetused suurenesid veerandi võrra 50,3 miljonit eurot, mida toetasid Rail Balticu viaduktide ehitus ja raudteeprojektid.

Maksutulud kasvasid

Maksutulude kasvu vedas eeskätt riigieelarvesse laekuv füüsilise isiku tulumaks, mis peegeldab maksumäära tõusu mõju, jätkuvat palgakasvu ja rahuldavat olukorda, 6,1-protsendilist tööpuudust, tööturul, teatas rahandusministeerium. Majandususaldus on ministeeriumi hinnangul mõõdukalt paranenud ning toetab lähikuude maksulaekumisi.

Sotsiaalkindlustusfondide puudujääk on aasta lõpus veidi süvenenud, ulatudes 72 miljoni euroni. Sealhulgas oli tervisekassa puudujääk 92 miljonit eurot peamiselt tervishoiuteenuste hindade kiire kasvu tõttu. Töötukassa lõpetas novembri 20 miljoni euroses ülejäägis, ületades suveprognoosi ootusi.

Kohalike omavalitsuste eelarvepositsioon langes novembri lõpuks 19 miljoni eurose puudujäägini, mis oli samas 21 miljoni euro võrra väiksem kui eelmise aasta samal perioodil. Väiksema puudujäägi on tinginud peamiselt suurenenud tulumaksu ning maamaksu laekumine.

Keskvalitsuse puudujääk ulatus novembri lõpuks 360 miljoni euroni, mis on eelneva aastaga võrreldes siiski 353 miljonit eurot väiksem. Keskvalitsusse kuuluvad riigieelarvelised asutused ning riigi sihtasutused, äriühingud ja avalik-õiguslikud institutsioonid.

"Võrreldes oktoobriga, mil maksulaekumine kasvas aastatagusega võrreldes 180 miljoni euro võrra, oli novembrikuu laekumiste kasv tagasihoidlikum, kuid stabiilne. See viitab, et laekumiste suurenemist pole viimastel kuudel mõjutanud üksikud kuud ega maksuliigid, vaid kasv on olnud üldine ja enamus maksuliikidele toetuv," ütles MTA peadirektori asetäitja maksude alal Raili Roosimaa.

Füüsilise isiku tulumaksu laekumine kasvas üheteist kuuga enim ehk kokku 465 miljoni euro võrra, sealhulgas novembris 36 miljonit eurot. Sotsiaalmaksu laekus samal perioodil 254 miljonit eurot rohkem kui mullu, suurenedes novembris 22 miljoni euro võrra.

Maksutõusude mõju

Roosimaa sõnul peegeldab maksulaekumiste kasv jätkuvalt eelkõige maksumuudatuste mõju ja palgakasvu. "Novembris kasvas palgafond aastatagusega võrreldes 5,2 protsenti. Palgafondi kasv peegeldub ka tulu- ja sotsiaalmaksu laekumises ning terve aasta vältel on palgamaksete maht olnud püsivas tõusutrendis," lisas Roosimaa.

Juriidilise isiku tulumaksu laekumine suurenes üheteist kuuga 180 miljoni euro võrra. Aasta lõikes on varasemast suuremat laekumist mõjutanud maksumäära tõus 2025. aasta jaanuaris. Novembrikuu laekumine oli sarnasel tasemel 2024. aasta novembrikuu laekumisega.

Käibemaksu on üheteist kuuga laekunud 317 miljonit eurot rohkem kui aasta varem samal perioodil. "Käibemaksu laekumine toetub jätkuvalt suvel tõstetud maksumäära mõjule, millele lisanduvad sügiskuudel tugevnenud kütusemüük ja e-kaubanduse stabiilne kasv," märkis Roosimaa.

Aktsiiside laekumine

Aktsiisidest on üheteist kuuga laekunud kütuseaktsiisi 37 miljonit eurot rohkem kui mullu ning tubakaaktsiisi 5,2 miljonit eurot enam kui 2024. aastal. Samal perioodil on vähenenud vaid alkoholiaktsiisi laekumine 1,3 miljoni euro võrra, mida mõjutas kauba ladudesse varumine 2024. aasta lõpus enne aktsiisitõusu. Kuises võrdluses on oktoobri ja novembri aktsiisilaekumine aga suurenenud, sest algas kange alkoholi ettevarumine 2026. aasta alguse aktsiisimäära tõusu tõttu.

Kütuseaktsiisi laekumine suurenes novembris eelneva aasta novembriga võrreldes 2,6 miljoni euro võrra. Üheteist kuuga lubati tarbimisse 21 miljonit liitrit kütust rohkem kui 2024. aasta samal perioodil, suurenedes novembrikuus eelneva aasta novembriga võrreldes 3,1 miljoni liitri võrra.

Rahandusministeeriumi teatel oli kasvu taga hinnasõja lõppemine kütuseturul. "Võrreldes oktoobriga tõusis diislikütuse hind 9,9 protsenti ja bensiin 7,2 protsenti. Hinnatõusust hoolimata jäi diisel Baltikumi odavaimaks ning bensiin oli jätkuvalt soodsam kui Lätis. Teistest Balti riikidest konkurentsivõimelisemad hinnad toetasid müügimahtude kasvu," ütles Klaos.

Maksuvõla langus

Maksuvõlg oli 1. detsembri seisuga kokku 361,8 miljonit eurot, millest ajatatud võlg moodustas 54,2 miljonit eurot. Maksuvõlg suurenes novembris 2,3 miljoni euro võrra peamiselt käibemaksuvõla suurenemise tõttu.

Maksudistsipliin on maksuameti hinnangul Eestis püsinud viimastel aastatel stabiilselt hea. Kuigi maksuvõla kogusumma on käibemaksuvõla tõttu kasvanud, on aasta lõikes maksulaekumised kasvanud kiiremini ja ligi 90 protsenti maksukohuslastest täidavad oma maksukohustused tähtaegselt. Seetõttu on maksuvõla suhe laekumistesse langenud viimaste aastate madalamale tasemele.

"Positiivne on ka see, et pea 15 protsenti kogu maksuvõlast on ajatatud, mis viitab, et nii ettevõtjad kui ka eraisikud otsivad aktiivselt lahendusi ajutiste makseraskuste ületamiseks ning püsiva maksejõuetuse vältimiseks," ütles Roosimaa.

Enim maksuvõlgu oli 1. detsembri seisuga ehitussektoris, hulgi- ja jaekaubanduses, mootorsõidukite ja mootorrataste remondi valdkonnas, töötlevas tööstuses ning veonduse ja laonduse valdkonnas.

Maksuvõlglaste arv vähenes novembrikuu jooksul enam kui 9000 isiku võrra, kellest üle 8600 on füüsilised isikud. Nende maksuvõlg on vähenenud eelkõige mootorsõidukimaksu, aga ka füüsilise isiku tulumaksu ja maamaksu tasumise tõttu.

Mootorsõidukimaksu võlglaste arvu vähenemist on muu hulgas mõjutanud novembri keskel jõustunud muudatused, millega nähti ette maksuvähendused lastega peredele. "Maksuvähenduste tõttu vähenes füüsiliste isikute mootorsõidukimaksu kohustus kokku 18,2 miljoni euro võrra. Seega mõjutas see nii kogu maksuvõla suurust kui ka füüsilisest isikust maksuvõlglaste arvu märkimisväärselt," märkis Roosimaa. Lõviosa muutunud mootorsõidukimaksu kohustuste laekumistest kajastub detsembrikuu andmetes, mille ülevaate teeb MTA veebruaris.