Auditist selgus, et kuigi valitsus on EVK-le seadnud eesmärgiks toita tervet elanikkonda 14 päeva, siis EVK on uueks eesmärgiks omaalgatuslikult märkinud toita kümme protsenti elanikkonda kuu aega.

"Paraku ei kuulnud riigikontroll auditi käigus mingeid ammendavaid selgitusi, miks on võetud eesmärk varustada just kümnendikku elanikkonnast, mistõttu jätab see eesmärk laest võetud mulje," ütles riigikontrolör Janar Holm.

Lisaks sellele märkis audit, et EVK toiduvarust moodustab ligikaudu kaks kolmandikku jahu. Poolt sellest kogusest pakuvad EVK lepingupartnerid aga teravilja ehk sisuliselt toorainena, mis tähendab, et toiduvaru ei pruugi kriisioludes olla kohe kasutatav.

Varude keskus on enda sõnul alates 2022. aastast juhtinud vastutavate ministeeriumite tähelepanu asjaolule, et praeguses sõnastuses ja eraldatud vahenditega pole toiduvaru moodustamise eesmärk saavutatav.

Neljapäevases intervjuus Vikerraadiole lisas EVK juhatuse liige Priit Ploompuu, et neil on raske hoiustada piisavalt suurt valmistoidu varu, sest see on liiga kallis ning läheb teatava aja möödudes lihtsalt riknema.

Samas selgitas Ploompuu, et valitsuse varude ootused, mida EVK seni täita pole suutnud, on tegelikult kriisisituatsiooniks liiga väikesed.

"Lõplik eesmärk peaks tegelikult olema midagi rohkemat kui lihtsalt 14 päeva sajale protsendile elanikkonnast. Sõda Ukrainas näitab, et kui me peame olema valmis halvimaks, siis on oluline, et meie tööstus ja kaubandus on toimepidevad ja me elame üle palju pikema perioodi kui see neliteist päeva," sõnas Ploompuu.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Erkki Keldo, kelle valitsemisalasse EVK kuulub, oli riigikontrolli kriitikaga nõus. Samas ei olnud Keldo varade keskuse suhtes kriitiline.

"Varude keskus on oma ülesannetega hästi toime tulnud: meil on kriisideks olemas nii toidu-, ravimi- kui ka kütusevarud," sõnas Keldo.

Keldo lisas, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on koostöös regionaal- ja põllumajandusministeeriumiga planeerimas toidutootmise toimepidevaks tegemist. Täpsemalt järgmised sammud tema vastusest ei selgunud.

Tallinnas on vaid kolm avariitanklat

Samamoodi on jätkuvalt probleeme avariitanklate ja kütusevarudega.

Kui üleriigiliselt on Eestis ligi 60 avariitanklat, mis töötavad ka elektrikatkestuste ajal ning üle 100 tankla, millel on generaatori ühendamise võimekus, siis EVK kodulehelt leitavate andmete järgi asub nendest Tallinnas vaid kolm. Nendest omakorda kaks asuvad Lasnamäel.

Keldo sõnul tehakse tanklate võrgustiku arendamisel koostööd kliimaministeeriumi ning varude keskusega. Ometigi jäi arusaamatuks, kas tanklate nimistut plaanitakse ka Tallinnas laiendada.

Kuigi EVK kuulub majandus- ja kommukatsiooniministeeriumi (MKM) haldusalasse, vastutab hädaolukorrra seaduse kohaselt hädaolukorra juhul tervishoiuteenuste korraldamise eest sotsiaalministeerium. Lisaks annab EVK-le sisendit toiduvarude kohta regionaal- ja põllumajandusministeerium ning nagu selgus, teeb MKM tanklavõrgustiku arendamisel koostööd ka kliimaministeeriumiga.

Eesti Varude Keskus on riigile kuuluv strateegiline äriühing, mis vastutab hädaolukorra lahendamiseks, riigi varustuskindluse, riigi julgeoleku ja elanikkonna toimetuleku tagamiseks vajalike tegevusvarude ning taristu olemasolu ja kasutuselevõtu eest.

EVK moodustati 2021. aasta juulis 2005. aastast alates tegutsenud AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuuri laiendamise teel.