Meedia: Gröönimaa omandamise mõtte võis Trumpile anda kosmeetikamagnaat

USA president Donald Trump ihub hammast Gröönimaa peale ning ähvardab nüüd Euroopa riike tollidega. Meedia teatel võis Trump saada Gröönimaa omandamise idee oma pikaaegse tuttava ja kosmeetikaimpeeriumi pärija Ronald Lauderi käest.
Ajaleht The Telegraph kirjutab, et Gröönimaast on saanud Trumpi kinnisidee. Ta räägib järjepidevalt, et Taani ei suuda kaitsta Gröönimaad Venemaa ja Hiina eest, kes Trumpi hinnangul samuti seda saart endale soovivad.
Vaidlus saare üle süveneb ning USA ja Euroopa riikide suhted halvenevad. Meedia on nüüd pööranud pilgu 81-aastase New Yorgi miljardäri Ronald Lauderi poole. Legendaarse ettevõtja Estée Lauderi pärija on tundnud Trumpi juba üle 60 aasta.
Trumpi endise riikliku julgeoleku nõuniku John Boltoni sõnul istutas just Ronald Lauder Gröönimaa omandamise mõtte Trumpi pähe. See juhtus juba Trumpi esimesel ametiajal.
"Trump kutsus mind 2018. aasta lõpus ovaalkabinetti. Ta ütles, et üks väga tuntud ärimees tegi ettepaneku Gröönimaa ostmiseks," rääkis Bolton.
Boltoni sõnul sai ta peagi teada, et see tuntud ärimees on Ronald Lauder. Boltoni sõnul ei lükanud ta Gröönimaa ostmise ideed kohe tagasi.
"Olin mures Arktika ja eriti Gröönimaa julgeoleku pärast. Seal on strateegilised huvid," ütles Bolton.
Pärast vestlust Trumpiga palus Bolton riiklikul julgeolekunõukogul teha saare ajaloo kohta ulatuslik uurimistöö, et uurida, millised võiksid olla võimalused selle omandamiseks. Saar ise on USA võimudele pikka aega huvi pakkunud, piirkonnas asuvad strateegiliselt tähtsad laevateed ning seal leidub haruldasi muldmetalle ja muid maavarasid.
USA on ka varem proovinud saart osta, kuid ükski president ei ole sellele nii otsekoheselt lähenenud kui Trump.
Trump on ise väitnud, et tuli ise selle peale, et Gröönimaa peaks kuuluma USA-le. Samas on ta varem öelnud, et Lauder pakkus end vahendajaks kõnelustel Taani valitsusega.
1944. aasta veebruaris sündinud Lauder on kosmeetikatööstur Estée poeg. Tema vanem vend Leonard võttis üle perekonna äriimpeeriumi juhtimise, Ronald hakkas tegelema filantroopiaga. Pärast Leonardi surma päris ta ka vanema venna varanduse, mis on väärt umbes 4,7 miljardit dollarit.
Ronald Lauder ja Trump tutvusid juba Pennsylvania ülikooli Whartoni ärikoolis. Lauder on toetanud Trumpi valimiskampaaniaid ning viimane on öelnud, et nad on head sõbrad. Väidetavast sõprusest hoolimata on nad väga erinevad isiksused.
Lauder on suur kunstikoguja ja tunneb üldse laiemat huvi kultuuri vastu.
"Tema ja Trump on väga erinevad isiksused. Ronald on pigem vaikne, ta on sõbralik ja viisakas, vaoshoitud," ütles kunstikriitik Roger Kimball.
Lauder on proovinud kätt ka poliitikas ning juhib Maailma Juudikongressi (WJC). 2023. aastal andis ta antisemitismivastase kampaania jaoks 25 miljonit dollarit.
Lauder on pikka aega rahastanud vabariiklaste parteid ning ta töötas 1980. aastatel Ronald Reagani administratsioonis. Hiljem määras Reagan ta USA suursaadikuks Austriasse.
Meedias levivad veel väited, et Lauderil on ka ärihuvid Gröönimaal. Üks Lauderi äripartneritest on Jorgen Waever Johansen, viimase abikaasa on Gröönimaa välisminister.
Toimetaja: Karl Kivil









