Madal sündivus on lasteaiakohtade saadavusele mõjunud positiivselt
Kui veel mõned aastad tagasi oli mitmes Eesti paigas lasteaiakohta keeruline saada, siis madal sündivus on olukorda leevendanud ning suuremas osas Eestis saab lasteaeda järjekorrata.
Lasteaiakohtade puuduse tõttu kümmekond aastat tagasi hakkas Rae vald maksma toetust eralasteasutustele laste eest, kellele ei olnud kohta munitsipaallasteaias. Laste arv on aga vähenenud ning eelmisel aastal valmis vallas ka uus lasteaed, mis leevendas kohtade puudust. Nii plaanib Rae vald vähendada koostööd erasektoriga.
"Meil on täna 14 lasteaeda, mis on loonud olukorra, kus meil ei ole lasteaiakohti vaja. Demograafiline olukord on ka selline, et kui varem sündis Rae vallas umbes 500 last aastas, siis täna sünnib 250. 90-ndatel sündisid väiksed põlvkonnad, mis toovad kaasa selle, et lähima 14 aasta jooksul ei ole ette näha beebibuumi. Meil on juba täna osas piirkondades lasteaiad pooltühjad," ütles Rae vallavanem Gerli Lehe (Isamaa).
Eesti Lastehoidude Liidu juhi Mari Kummeri sõnul on suund erahoidudega koostööd lõpetada mitmetes omavalitsustes. Kuna kohaliku omavalitsuse toetuseta tuleks koha eest tasuda 600 kuni 700 eurot, käiks see paljudele vanematele üle jõu, mis tooks kaasa eralasteasutuste sulgemise.
"See otsus toob kaasa selle, et alusharidus põhimõtteliselt monopoliseeritakse. Jäävad ainult munitsipaallasteaiad, erahoiud kaovad ära, vanemal põhimõtteliselt kogu tema valik jääb sellele, kas võtta koht vastu või mitte, ta ei saa valida mingit pedagoogilist lähenemist, mida hoiud pakuvad, näiteks Montessori, õuehoiud, mida munitsipaallasteaed ei paku," rääkis Kummer.
Rae vallavanema sõnul jääb vallale siiski kaalutlusõigus vajadusel mõnda eralasteaeda toetada. Lasteaiakohtade vajadus on vähenenud ka Tartu linnas. Võrreldes 2020. aastaga on lasteaiakohtade arv vähenenud ligi 500 võrra ning suletud on kaheksa lasteaiarühma. Tartus plaanitakse aga koostööd erasektoriga jätkata.
"Meil on paraku sündimus vähenenud ja sellega seoses on ka neid lapsi, kes lasteaedadesse on tulnud, vähem. Ja me näeme kahjuks, et see trend on jätkuv ja süvenev järgnevatel aastatel. Erasektoriga me ei tahaks senist koostööd küll muutma hakata, aga kogu võrgu osas tervikuna me kindlasti peame korrektiive tegema, sest kui laste arvud on väiksemad, siis me kindlasti peame osasid rühmasid hakkama sulgema ja laste arvuga kooskõlla viima," ütles Tartu abilinnapea Priit Humal (Isamaa).
Samas on Humala sõnul Tartul koostöö kõrvalvaldadega ja nii tuleb Tartu lasteasutustesse lapsi ka mujalt. Näiteks Kambja vallas laste arv kasvab, mistõttu on lasteaiakohti juurde vaja.
Ka haridus- ja teadusministeeriumi alushariduse valdkonna juhi Maila Rajametsa sõnul võiks enne lasteaiakohtade sulgemist kaaluda kohalikel omavalitsustel koostööd ning ka töö ümberkorraldamist.
"Paigutada rühmadesse vähem lapsi, mis on kogu aeg olnud erialaorganisatsioonide soov. Võib-olla luua võimalusi haridusliku erivajadusega laste toetamiseks ja vajadusel teha eraldi rühmad neile. See annab rohkem mänguruumi. Esialgu ma ei näeks nii, et peab lasteaedu sulgema hakkama," ütles Rajamets.
Toimetaja: Aleksander Krjukov
Allikas: "Aktuaalne kaamera"









