Kõnealune tsoon toimiks kaitsva puhvrina enne, kui vaenlase väed jõuavad "kuuma tsooni", kus võiks toimuda traditsiooniline lahingutegevus, ütles NATO operatiivstaabi ülema asetäitja kindral Thomas Lowin ajalehele Welt am Sonntag.

Lowini sõnul oleks automatiseeritud alal sensorid vaenlase vägede avastamiseks ja kaitsesüsteemide, näiteks droonide, poolautonoomsete lahingumasinate, maapealsete robotite ning automaatsete õhu- ja raketitõrjesüsteemide aktiveerimiseks.

Samas, lisas ta, oleks iga surmavate relvade kasutamise otsus alati inimese kätes.

Lowini sõnul kataksid sensorid – mis asuvad maal, kosmoses, küberruumis ja õhus – mitme tuhande kilomeetri suuruse ala, tuvastaksid vaenlase liikumise või relvade paigutamise ning teavitaksid kõiki NATO riike reaalajas.

Kindrali sõnul tugevdaks tehisintellektil põhinev süsteem olemasolevaid NATO relvasüsteeme ja vägesid.

Saksa ajaleht teatas, et Poolas ja Rumeenias on käimas programmid väljapakutud võimekuste katsetamiseks ning kogu NATO peaks töötama selle nimel, et süsteem 2027. aasta lõpuks tööle saada.

NATO Euroopa liikmed suurendavad oma valmisolekut, kuna kardetakse, et Ukraina vastu agressioonisõda pidav Venemaa võib püüda laieneda ka EL-i territooriumile.

Poola on allkirjastamas lepingut Euroopa suurima droonitõrjesüsteemi hankimiseks, ütles kaitseminister Władysław Kosiniak-Kamysz päevalehele Gazeta Wyborcza.

Kosiniak-Kamysz ei täpsustanud, kui palju süsteem maksma läheb ega ka seda, milline konsortsium lepingu jaanuari lõpus allkirjastab.

Tema sõnul tehakse seda vastusena kiireloomulisele operatiivvajadusele.