ERR-i hetkeolukorrast, rahastamisest ja arenguperspektiividest andsid komisjonis esmaspäeval ülevaate ERR-i nõukogu esimees Sulev Valner ja juhatuse esimees Erik Roose. 

"Me jagasime vaadet, kuidas meil läheb, ja tõdesime, et ehkki kõiki asju tehakse vapralt, teeb ERR-i kärbitud rahastus, eriti eelmise aasta kärbete valguses, olukorra väga pingeliseks," ütles Sulev Valner.

Valner lisas, et ERR-i eesmärk on jätkata võimalikult hästi oma missiooni, mida on tehtud juba 100 aastat. "Rääkisime komisjonis ka selles võtmes, et vaadata pikaajaliselt ringhäälingu, vaba sõna ja vaba ajakirjanduse olulisust meie ühiskonna jaoks. See on väga oluline, et me ei oleks sellised nagu mõni riik, kelle sarnased me olla ei taha," lisas Valner.

ERR-i juhatuse esimees Erik Roose ütles, et andis koos Sulev Valneriga komisjonile ülevaate kärbetest ja nendest tulenevatest muudatustest programmis ja personalis.

"Samuti rääkisin sellest, mida oleks hädapärast juurde vaja ja kui suur on puudujääk. Meil on reaalsed puudujäägid, mis puudutavad järgmise olümpiatsükli ülekandekulusid, kergejõustiku tiitlivõistlusi ja järgmise aasta Otepää laskesuusa MM-i. Viimane on Eesti riigi võetud kohustus, mis on samuti probleemne, sest kannatab kahe miljoni euro suuruse kärpe tõttu. Peame leidma lahendusi, kuidas seda teha. Rääkisime põgusalt ka ERR-i rollist elutähtsa teenuse osutajana riigikaitses ja sellest, kus me selles vallas praegu oleme," lausus Roose.

Avalik-õiguslikele organisatsioonidele pikaajalisemad rahalised garantiid

Komisjoni istungit juhatanud Tõnis Lukas ütles, et kultuurikomisjoni eesmärk on muuta süsteemsemaks avalik-õigusliku isiku staatus, keda on kultuurivaldkonnas praegu kolm: rahvusraamatukogu, rahvusooper ja rahvusringhääling.

"Nende finantsiline iseseisvus peaks tulevikus saama pikaajalisemad garantiid. Nii nagu riik sõlmib avalik-õiguslike ülikoolidega kolmeaastaseid halduslepinguid, peaks see olema ka kultuurivaldkonna avalik-õiguslike organisatsioonide puhul. See annaks pikaajalisema informatsiooni rahaliste võimaluste kohta ja seeläbi ka suurema sõltumatuse planeerimisel," rääkis Lukas.

Ta ütles, et kultuurikomisjon jätkab selle teemaga, et viia valitsuseni arusaam avalik-õigusliku isiku partnerlusest riigiga, mis tuleneb otse riigikogu vastu võetud seadusest ega allu otseselt valitsuse või kultuuriministeeriumi dokumentidele. "Soovime seda garantiid anda ja partnerlussuhet hoida, nii et jätkame arutelu," sõnas Lukas.

Lukase sõnul võiks pikaajalisema eelarveperspektiivi punkt olla täpsemalt kirjas ringhäälinguseaduses või saab valitsus seda määruse tasemel reguleerida.

Lukas avaldas ka lootust, et selliseid kärpeid, mis panevad küsimärgi alla rahvusringhäälingu põhirolli Eesti kultuuri ja hariduse edendamisel ning elutähtsa informatsiooni edasiandmisel, riigis ei tehta.

"Kärbete vältimine on tõenäoliselt tulevikus kõigi soov. Praeguste kärbete tagasipööramist me ei arutanud. Küll aga on meil teadmine, et rahvusringhäälingul on vaja vahendeid ja et võrreldes teiste riikidega ei ole Eesti Rahvusringhääling üleliia finantseeritud, vaid jääb riigipoolse toetuse määralt teistele alla. Kuulasime ülevaate ära, aga otsuseid me veel ei langetanud," lausus ta.

Pyrrhose võit

Erik Roose kommenteeris pikema eelarveperspektiivi algatust, et see ei pruugi võluvits olla ja ka edasiste kärbete vältimine praeguse inflatsiooni juures tähendab ERR-ile endiselt keerulist seisu.

"Seda nõuab ka Euroopa meediavabaduse määrus, mis ütleb, et avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamine peab olema piisav ja ette määratud. See punkt läheb meie seaduse uuendamisel sisse ja see ei tekita vaidlust. Probleem on aga selles, et kui see neli aastat tähendab lihtsalt külmutatud eelarvet praeguse inflatsiooni juures, kus me oleme juba allpool veepinda, siis on see Pyrrhose võit. See pikem teadmine ei aita, kui oled ette määratud vaene ega suuda arveid maksta," rääkis Roose.

"Meie fundamentaalne probleem on see, et oleme eelarvelt ligi poole võrra maas Läti ja üle poole võrra maas Leedu analoogsetest organisatsioonidest, kuigi teeme samu asju. Baasrahastuse alafinantseeritus on kriitiline," lisas ta.

"Lubati küll, et järgmised kolm aastat rohkem ei kärbita, aga see meid ei aita. Inflatsioon on kõrge ning teenuste ja hangete hinnad tõusevad. Olümpiamängude õigused ja ülekandekulud olid kärpe-eelses summas sees, aga praeguse rahastusega on neid suuri sündmusi pea võimatu teha," ütles Roose veel.