Neljarajalised teed lähevad rohkem maksma, kui riik eeldab

Värske teehoiukava järgmiseks neljaks aastaks näeb ette, et tee-ehitusse läheb veidi üle miljardi euro. Põhirõhk pannakse sellele, et maanteed Tallinnast Tartu ja Pärnuni saaksid neljarajaliseks kümne aasta pärast. Sellele külge pandud hind on aga liialt väike.
Riigiteede hoiuks on kavandatud aastateks 2026-2029 kokku 1,028 miljardit eurot. See on umbes 100 miljonit eurot rohkem kui eelmise aasta teehoiukavas. Sellest miljardist on kavas eraldada umbes kolmandik puhtalt neljarajaliste maanteede ehitamiseks, mis tähendab neljaks aastaks 376 miljonit eurot.
Ühe peamise riigiteede ehitaja, Trev-2 Grupi juhatuse liige Sven Pertens näeb aga, et kui tahta Tallinnast Tartusse ja Pärnusse ehitada kogu tee neljarajaliseks, jääb riigi plaanitud 300 miljonist väheks.
"Neid mitte-neljarajalisi lõike on praegu kogupikkuses umbes 190 kilomeetrit, seal hulgas kolmerajalised lõigud. Kui me võtame ehitusmaksumuse 4–5 miljonit eurot kilomeetri kohta, siis me saamegi, et ainuüksi neljarajaliste ehituse eelarve peaks olema miljard eurot. Kui jagame selle miljard eurot kümne aasta peale, siis tuleks igal aastal panna sinna 100 miljonit eurot, siis me võiksime tõepoolest kümne aastaga Pärnusse ja Tartusse nendega välja jõuda," kirjeldas Pertens.
Ta rõhutas, et see on kõik praegustes hindades, kuid kui juurde arvestada inflatsioon, siis tõenäoliselt viie aasta pärast on 100 miljoni asemel 120 miljonit ja kümne aasta pärast 140 miljonit eurot.
Küsimusele, kas riigi plaan on liialt ambitsioonikas, vastas Pertens, et see on kõik tahtmise küsimus.
"Kui me räägime riigieelarvest suurusjärgus 20 miljardit eurot versus see, et oleks vaja leida 100 miljonit neljarajaliste ehituseks, siis see on tegelikult protsentuaalselt väga väike osa, umbes 0,5 protsenti," selgitas Pertens.
Taristuminister Kuldar Leis ütles ambitsioonide kohta, et taristuettevõtjad on ammu soovinud pikemat plaani tee-ehituses.
"Kui me oleme taristuehituse liiduga kohtunud, siis iga kord on jutuks tulnud, et ärme vaata ainult aastat või kahte, vaid vaatame natuke pikemalt ettepoole. See annab ka sellise tõe ja stabiilsuse sellele sektorile. Lisaks Euroopa Liidu uus periood, mis hakkab 2028. aastal, seal on taristuprojektidele kaks korda rohkem rahastust, kui oli praegusel perioodil," ütles Leis.
Tööjõupuudus võib tähtaegu pikendada
Tee-ehitusest on viimastel aastatel tulnud koondada sadu inimesi, kui riigi vähenenud investeeringute tõttu ei jagunud kõigile enam tööd. Nüüd tuleks need inimesed uuesti üles leida, kuid ka see pole nii lihtne, rääkis Pertens.
"Osa sellest koondatud tööjõust on nüüd tõenäoliselt leidnud rakendust Rail Balticu ehitusel. Osa inimesi on tõenäoliselt ka valdkonnast lahkunud. Seda on turul ka tunda, et niisugust insenertehnilist personali ei ole piisavalt uute projektide läbiviimiseks ja siis püütakse seal ühises suures katlas kuskil serva peal paksemat suppi keeta ehk siis kuskilt neid töötajaid leida või üle meelitada."
Pertensi sõnul on Rail Baltic ja maanteede ehitus omavahel konkureerivad projektid, sest vajavad samasugust tehnikat ja samasugust tööjõudu, seega võib sealt tulla tagasilööke tee-ehitusse. Ainus valdkond, mida konkurents ei puuduta, on asfaldi paigaldus.
Samas tõdeb ettevõtja, et ehitajad on leidlikud ja töö saab tehtud, küsimus on vaid selles, mis hinnaga.
"Tuleb lihtsalt samade inimestega teha ära suurem hulk tööd kui varasematel aegadel. Eks see ressursipuudus kindlasti kajastub ka mingites tegevustes, võib-olla tähtaegades, võib-olla veel milleski," märkis Pertens.
Kuldar Leisi hinnangul on see aga väga hea olukord, kus Rail Balticu põhiline ehitus toimub aastateni 2029-2030 ja 2+2 teede ehitus hakkab praegu pihta, sest siis saab taristuehituse sektor stabiilselt tööd.
Ettevõtjad rõhutavad taastusremondi vajadust
Teehoiukava raames tundub, et taastusremondist olulisem on neljarajaliste teede ehitamine. Kavas seisab, et riigiteed vajavad olemasoleva seisukorra säilitamiseks ja seisundi mõningaseks parandamiseks iga-aastaselt arvestuslikult 217 miljonit eurot. Järgneva nelja aasta jooksul on aga säilitamiseks võimalik kasutada keskmiselt 137 miljonit eurot aastas.
Pertens hindas, et tõenäoliselt läheb riigiteedesse nelja aasta peale lisandunud 100 miljonit ilmselt uute ehituste peale, seega väiksem osa jääb taastusremondile.
"See võib olla pikemas vaates ikkagi probleem, sellepärast et teekatteid on tarvis perioodiliselt uuendada. Kui me neli aastat ei ole sellega piisavas mahus tegelenud, siis me ei saa jätkata enam päris samast kohast, kus me selle tegelemise lõpetasime, vaid katete seisukord on ikkagi halvenenud, mida näitab ka transpordiameti enda statistika," sõnas Pertens.
See tooks Pertensi sõnul ka asfalditootmise ja -paigalduse segmendi välja pikaleveninud madalseisust.
Leis ütles teehoiukavasse kirja saanud 200 miljoni kohta, et see on ideaalne variant, aga transpordiamet arvestab sellega, mis on tegelikult olemas. Lisaks 2+2 teede ehitusele saab raha juurde ka kruusateede katmine, mis on viimastel aastatel olnud sisuliselt nullis.
"Nüüd on siis 11-12 miljonit eurot aastas, mis läheb kruusateid mustkatte alla. See on ka oluline lisa teede korrashoiu faktorile," märkis Leis.
Taristuettevõtjatega kohtudes on tema sõnul olnud number üks teema ikkagi 2+2 teede ehitus.
Reformierakond lubab, teised peavad täitma
Arvamusküsitlused näitavad, et tõenäoliselt moodustab järgmise valitsuse erakond Isamaa. Seega praegu annab Reformierakond lubadusi, ent jätab nende täitmise Isamaale. Leis sellise seisukohaga ei nõustu, sest vajadus teedesse rohkem raha suunata on sõltumata sellest, kas valimised tulevad või mitte.
"Siin ei ole midagi uut selles mõttes, et otsuse teedesse raha oluliselt juurde panna tegime eelmise aasta suvel, otsusena, et mootorsõiduki aastamaks läheb teedesse juurde. Ja nii see võikski ju jääda, see juba päästab väga palju teede ehituse tuleviku osas. Kui me jätame poliitika kõrvale, siis meil on vaja korralikku teedevõrku ja praegu on hea start tehtud," ütles Leis.
Ka Sven Pertens viitas sellele, et selline suurejooneline plaan õnnestub vaid siis, kui järgmine valitsus ei tee oma uut plaani. Nii tema kui ka laiemalt taristuettevõtjate soov on, et riigi tee-ehituse plaanid oleksid tehtud pikaajaliselt ette ega käiks üles-alla nagu ameerika mäed.
"Niisuguste olukordade vältimiseks olekski väga mõistlik erakondade üleselt leppida mingites põhimõtetes kokku, et mida me igal juhul teeme. Ja ükskõik, kes sinna võimule siis pärast valimisi satub, et ta selles ulatuses jätkab varasema programmi elluviimist," mõtiskles Pertens. Ta tõi näitena kaitsevõime suurendamise, milles valitseb poliitikute seas üksmeel.
Kuldar Leis on mitmes intervjuus rõhutanud, et tee-ehitusse tuleb lisaraha automaksu aastamaksult, aastas umbes 85 miljonit eurot. Perents meenutas, et aastaid tagasi suunati teadlikult teatav protsent kütuseaktsiisist tee-ehitusse. Selle loogika järgi võiks teedesse panna praegu umbes 100 miljonit eurot rohkem. Leisi kinnitusel ei ole selle skeemi taastamist arutatud.
Suurem osa riigiteede hoiuks minevast rahast tuleb maksudest. Pertens meenutab, et taristuinvesteeringutest tuleb ehituse ajal ligi kolmandik riigile maksutuluna tagasi. Seega kui Rail Balticu ehitus lõppeb, ei tule sealt enam ka neid sadu miljoneid maksuraha, mida saaks muu hulgas tee-ehitusse suunata.
"Ehk et tasuks juba praegu hakata mõtlema, et kui Rail Balticu ehitusmaht väheneb või ta lõpuks päris valmis saab, millised on siis need vahendid, kustkohast teede investeeringuteks vajalikud miljonid kokku kogutakse," ütles Pertens.
Toimetaja: Johanna Alvin









