Kaju rääkis, et eelmine nädal keskmiselt ööpäevas toimunud lahingukontaktide arv langes, jäädes alla 150.

"Venemaa jätkab endiselt suurimat surveavaldamist Pokrovski ja Huljaipole suunal. Samas enim teateid Vene vägede edasiliikumisest on tulnud Slovjanski-Lõmani ning Kostjantõnivka-Družkivka suunalt. Teisalt on oluline märkida, et näiteks Zaporižžja oblastis Venemaa üksuste edasiliikumine sisuliselt on jäänud seisma," ütles Kaju.

"Võrreldes nüüd tervikuna jaanuarikuud, siis Vene vägede edasiliikumise kiirus on olnud tunduvalt madalam, kui see oli sellele eelnevatel kuudel. Siin mängib kindlasti väga suurt rolli ilm, mis on üsna külm," sõnas ta.

Kaju tõi välja, et rolli on mänginud ka Ukraina üksuste aktiivne kaitsetegevus, sealhulgas Kupjanski suunal toimunud vastupealetung. "Selle osas näiteks Venemaa kõrgem sõjaline juhtkond esitas väite, et Vene relvajõud endiselt kontrollivad Kupjansk-Uzlovoje asustatud punkti. Me praegu saame kinnitada, et see ei vasta tõele ja see punkt on endiselt Ukraina üksuste kontrolli all," märkis Kaju.

Kaju märkis, et lisaks maismaalahingutele jätkas Venemaa endiselt Ukraina kriitilise taristu ründamist, tehes seda ennekõike õhuründe vahendite kaudu.

"Eelmine nädal kasutati Ukraina vastu umbes 1100 drooni ja umbes 25 erinevat tüüpi raketti. Selle eelmise nädala õhurünnakute tulemusena oli taaskord üle Ukraina hulgaliselt elektri- ja soojavarustuse katkestusi erinevates linnades ja oblastites, sealhulgas ka Kiievis, kus taaskord elekter ja soojussüsteemid said kannatada ka nende kortermajade puhul, mis olid paar nädalat varem juba jäänud ilma elektrist ja soojusest. Küll aga Ukraina vastavad ametkonnad tegutsevad üsna efektiivselt, nii et näitena - 24. jaanuaril toimunud õhurünnaku tagajärjel juba järgmisel hommikul 80 protsendil elektrita ja soojata jäänud majapidamistest oli elekter ja soojus taastatud," rääkis Kaju.

Kaju ütles, et lisaks Kiievile ründab Venemaa laiaulatuslikult üle Ukraina erinevaid kriitilisi taristuobjekte. "Meil on andmeid umbes 11 oblastist, kus need rünnakud on läbi viidud," ütles ta.

Kaju sõnul jätkab ka Ukraina omalt poolt Venemaa nii kütuse- kui ka energiataristu ründamist. "Eelmisel nädalal rünnati kütuseobjekte ennekõike Krasnodari krais ja Penza oblastis ning energiataristust Belgorodi oblastis," sõnas Kaju.

Kaju sõnul teevad Ukraina ametkonnad efektiivset tööd, et võimalikult kiiresti need energiataristu purustused parandada. Samuti toetavad Ukraina toetajariigid energiasektorit vajalike vahenditega, et aidata Ukrainal kriitiline periood vastu pidada.

"Kokkuvõttes me saame öelda, et möödunud nädalat iseloomustas ööpäevas toimunud lahingukontaktide arvu langus. Teiselt poolt Venemaa jätkas endise intensiivsusega õhulöökide andmist ja Ukraina kriitilise taristu ründamist. Ja selle kõrval toimusid paralleelselt Abu Dhabis esimesed kolmepoolsed rahukõnelused. Küll aga Venemaa jätkab sellist retoorikat, et rindel läheb tal hästi, ta edeneb kiiresti ja ulatuslikult – see taaskord on mõeldud taustana, et põhjendada Venemaa maksimumnõudmisi selle sõja lõpetamiseks, et Ukraina delegatsioon oleks rohkem järeleandlikum," rääkis Kaju.

"Kommenteerides veel neid rahuläbirääkimisi, siis kui me vaatame seda retoorikat Venemaa poolt, siis mitte ükski sisuline tegevus ei näita seda, et nad päriselt ka seda rahu soovivad. Sest endiselt jätkub kriitilise taristu ründamine, sealhulgas ka tsiviilobjektide ründamine, ennekõike elumajade ründamine, ja ka rinnetel ei ole näha mingit muutust," lõpetas Kaju.

Palve Ukraina energiataristu ründamine nädalaks peatada tuli otse USA presidendilt Donald Trumpilt. Kaitseministri Hanno Pevkuri arvates ei tähenda see ilmtingimata, et Ukraina sõda on ameeriklase fookuses tagasi, kuid selle kallal tuleb NATO liitlastel kindlasti töötada. Samas on USA hiljuti avaldatud kaitsestrateegias taaskord rõhutanud, et Euroopa kaitsmisel kavatsetakse oma rolli vähendada.

"Ei saa eeldada seda, et Euroopa kaitse eest vastutab keegi teine ja ma olen täiesti veendunud, et juba Ankaras me näeme selliseid uusi sõnumeid, uusi panuseid ka Euroopa riikide poolt, kes ütlevad, et me panustame rohkem riigikaitsesse, nii et see, et Euroopa jalad kõhu alt välja võtab, on vältimatu ja vajalik. See, kas ameerika täiesti ära kukub, seda ma ei usu," lausus Pevkur.

Pevkur arutas USA kohalolekut ka Tallinna külastanud Läti ja Leedu ametivendadega. Läti kaitseministri Andris Sprūdsi sõnul ei ole ameeriklaste tähelepanu liikumine mujale mingisugune üllatus ja see on toimunud juba aastaid. Euroopa peab rohkem kaitsesse panustama, kuid mitte ainult rahaliselt.

"Lisaks tuleb mõelda tõhususe peale. Meil on terve hulk kaitseväelasi, aga oluline on ka nende liikuvus, sidusus, kokkusobivus ja tegevuste koordineerimine. Saame siin teha rohkem. Vägede tõhusus, Euroopa relvastatud vägede tõhusus - saame siin koos teha rohkem," ütles Sprūds.

Balti riikide kaitseministrid otsustasid luua ühise sõjalise liikuvuse ala, et ühtlustada militaartehnika piiriülese liigutamise rahuaja protseduure. Selle lõppeesmärk oleks nii-öelda sõjaline Schengen kogu Euroopas.