Kuuba kaubandusminister ja asepeaminister Óscar Pérez-Oliva Fraga süüdistas kriisis Washingtoni, öeldes Kuuba televisioonile, et valitsus rakendab mitmeid otsuseid, mille eesmärk on esmajärjekorras tagada riigi elujõulisus ja esmatähtsad teenused, loobumata samal ajal arengust.

"Kütust kasutatakse elanikkonnale oluliste teenuste ja hädavajalike majandustegevuste kaitsmiseks," ütles ta.

Uute meetmete hulka kuuluvad töönädala lühendamine riigiettevõtetes neljale päevale esmaspäevast neljapäevani, kütusemüügi piirangud, provintsidevahelise bussi- ja rongiliikluse vähendamine ning mõnede turismiettevõtete sulgemine.

Samuti lühendatakse koolipäevi ja ülikoolid vähendavad kohapeal õppetöös osalemise nõuet.

Valitsuse teatel tagavad meetmed kütusevarustuse võtmesektoritele, sealhulgas põllumajanduslikule tootmisele, haridusele, veevarustusele, tervishoiule ja kaitsele.

Valitsus kavatseb tagada kütuse ka turismi- ja ekspordisektorile, sealhulgas Kuuba maailmakuulsate sigarite tootmiseks, et kindlustada muude põhiprogrammide rahastamiseks vajalik välisvaluuta, ütles Perez-Oliva, lisades: "Kui meil pole sissetulekut, siis me sellest olukorrast üle ei saa."

Kütuse normeerimine ei mõjuta kohe sise- ja rahvusvahelist lennuliiklust, kuid autotransport peab toime tulema kärbetega kuni pakkumise normaliseerumiseni, ütles minister.

Perez-Oliva teatas ka ambitsioonikast plaanist istutada 200 000 hektarile riisi, et tagada nõudlus toidu järele, kuid tunnistas, et kütusepuudus paneb riigi niisutusvajaduste rahuldamiseks rohkem sõltuma taastuvenergiast ja põldude harimisel loomade tööjõust.

Haridusminister Naima Ariatne ütles samas saates esinedes, et imikute hoolduskeskused ja algkoolid jäävad avatuks ja toimuvad isiklikult, kuid keskkoolid ja kõrgharidusasutused rakendavad hübriidsüsteemi, mis nõuab suuremat paindlikkust ning erineb õppeasutuste ja piirkonniti.

"Prioriteedina tahame jätta (avatud) oma algkoolid," ütles Ariatne.

Kõrgemad ametnikud ütlesid, et samuti seatakse esikohale tervishoid, pöörates erilist tähelepanu erakorralisele meditsiiniabile, sünnitusosakondadele ja vähiprogrammidele.

"Nende meetmete eesmärk on säästa kütust, et edendada toidu- ja elektritootmist ning võimaldada välisvaluutat teenivate põhitegevuste säilimist," ütles Pérez-Oliva Fraga.

9,6 miljoni elanikuga Kuuba, mis on alates 1962. aastast olnud USA majandusembargo all, on juba kuus aastat vaevelnud sügavas majanduskriisis.

Washington on viimastel nädalatel suurendanud survet Kuuba kommunistlikule valitsusele. Muuhulgas lõpetasid Ameerika Ühendriigid pärast Havanna peamise liitlase, Venezuela, presidendi Nicolás Maduro võimult kõrvaldamist jaanuari alguses Venezuela naftatarned Kuubale.

USA president Donald Trump allkirjastas eelmisel nädalal ka täitevkorralduse, mis lubab tema riigil kehtestada tollimaksud riikidele, mis müüvad naftat Kuubale.

Trump ütles, et Mehhiko, mis on Kuubat naftaga varustanud alates 2023. aastast, lõpetab selle tegevuse USA tollide ähvardusel.

Washington on pikka aega püüdnud kommunistide juhitud Kuuba valitsust kukutada või nõrgestada.

Havanna süüdistab Trumpi soovis hävitada Kuuba majandus, kus viimastel aastatel juba niigi sagedased elektrikatkestused ja kütusepuudus on muutunud veelgi teravamaks.

Sel nädalal ütles Kuuba president Miguel Díaz-Canel, et tema riik on valmis pidama USA-ga läbirääkimisi, kuid mitte surve all.

Ta ütles, et kõik kõnelused peavad toimuma võrdsetel alustel, ning Kuuba suveräänsust, iseseisvust ja enesemääramisõigust asutades ja ilma sekkumiseta riigi siseasjadesse.