Kuidas kommenteerite president Alar Karise vastasseisu välisministeeriumiga? Kas see on osa presidendivalimiste kampaaniast ning annab märku, et koalitsioonierakonnad Eesti 200 ja Reformierakond ei soovi Karise jätkamist presidendina?

Eesti on olnud kogu maailmas üks julgemaid ja selgesõnalisemaid Ukraina toetajaid. Meie väärtuspõhiseid seisukohti on seetõttu hinnatud ja arvestatud. Peale selle on Eesti näidanud selget eeskuju Ukraina abistamise näol. Oleme andnud märkimisväärset sõjalist abi alates täiemahulise invasiooni esimesest päevast ja oleme jätkuvalt per capita Ukraina suurimaid sõjalisi toetajad. Peamine on olnud aga meie vankumatu toetus Ukraina suveräänsusele ning territoriaalsele terviklikkusele. Lisaks oleme seisnud ühemõtteliselt selle eest, et viia agressiooni hind võimalikult kõrgeks ning agressor hakkaks vastutama oma tegude eest. Eesti välispoliitika liin on selle teadmise viimine kõigi meie liitlasteni ja nii peaks toimima kõik välispoliitika eestkõnelejad.  Riigikogu esimehena pean mõistagi oluliseks, et Eesti välispoliitiline kurss püsiks ühtne ja selge ning liitlastele arusaadav. 

Sellele küsimusele, kas välispressile antud intervjuud on seotud presidendivalimistega, saab vastata ainult Alar Karis.

Koalitsioonil on opositsiooniga ilmselt pärast Karise juhtumit raske üksmeelt leida, eriti arvestades, et Keskerakond on selgelt öelnud, et toetaks Karise jätkamist presidendina. Kas teie hinnangul on võimalik president riigikogus ära valida? 

Presidendi valimine riigikogus on üks põhiseadusega parlamendile pandud ülesanne. Arvestades kahekolmandikulise häälteenamuse nõuet tähendab see kindlasti laia ühisosa otsimise vajadust. 

Tooge mõned potentsiaalsed nimed, kelle suhtes on riigikogu koridorides arutatud nende võimaliku kandideerimise suhtes või keda peetakse inimesteks, kellele võiks teha kandideerimiseks ettepanek.

Teisipäeval 10. veebruaril koguneb riigikogu vanematekogu, et hakata arutama presidendivalimiste korraldamist. Hetkel ootab riigikogus kolmandat lugemist ka VPVS-i muutev eelnõu ning sellestki nähtub, et küsimus konkreetsetest kandidaatidest on oma ajast ees. 

Kui kaugele on jõudnud Elmar Vaheri ja Eerik Heldna menetluse käigu uurimise komisjoni loomine?

Riigikogu liikme esitatud eelnõu suunati arutamiseks riigikogu põhiseaduskomisjonile ning menetluse käiku oskab kommenteerida komisjoni esimees. 

Läti parlamendi esimees Daiga Mierina ütles, et USA kongressi spiiker Mike Johnson on küsinud toetust andmaks USA presidendile Donald Trumpile Nobeli rahupreemia. Mierina sõnul ta kirjutaski alla Nobeli komiteele saadetud kirjale, milles nõuti Nobeli rahupreemia andmist Trumpile, hoolimata sellest, et see anti juba Venezuela poliitikule Maria Corina Machadole.

Samas on teada, et Poola parlamendi spiiker keeldus sellele kirjale alla kirjutamast ning seetõttu katkestas USA suursaadik Varssavis temaga kogu suhtluse.

Kas teid on samuti kutsutud üles kutsutud sellisele kirjale alla kirjutama? Ja kuidas te seejärel käitusite või kavatsete käituda? Milline on teie isiklik seisukoht sellise üleskutse ja üleüldse kirja suhtes Nobeli komiteele, et Trumpile tuleks anda rahupreemia?

USA-Iisraeli spiikrite ühiskirja puhul on tegu diplomaatilise ja tavapärase kirjavahetusega parlamendispiikrite vahel, mille raames vahetatakse infot ja teinekord tehakse  samuti ettepanekuid erinevateks ühistegevusteks ja algatuseks. USA esindajatekoja spiikriga on meil hea tööalane suhe, hindame tihedat suhtlust ja koostööd. 

Oleme teadlikud USA-Iisraeli ühisettepanekust. Kindlasti oleks president Trump väga arvestatav kandidaat Nobeli rahupreemiale, kui tema jõupingutuste tulemusena saavutataks Ukrainas õiglane ja kestev rahu, agressor võetaks vastutusele  ja NATO liitlassuhted püsiksid tugevad.

Eesti 200 siseselt on toimunud arutelud selle üle, kas tuua erakonna üldkogu kevadesse. Veel on ebaselge, kas lisaks juhatusele tuleks teha ka esimehe valimised. Milline on siin teie seisukoht? Kas Eesti 200 üldkogu tuleks korraldada juba kevadel ja valida ka juhatuse kõrval esimees?

Juhtorganite valimiste korralduse ja ajakava üle otsustab erakonna juhatus lähtudes erakonna põhikirjast.