Hussar rääkis, et arutas vanematekoguga presidendivalimiste korralduslikku poolt.

"Me leppisime kokku selles, et kõik fraktsioonid arutavad võimalikku presidendivalimiste kuupäeva. Ja me arutasime 2. ja 3. septembrit, mil võiks toimuda riigikogus presidendivalimiste esimene, teine ja kolmas voor," ütles Hussar.

Ta lisas, et sellest lähtuvalt pannakse paika ka valimiskogu periood.

"Enne seda tuleb meil heaks kiite ka vabariigi presidendi valimiste seaduse muudatused, mis aitaksid presidendivalimiste puhul presidendikandidaadi tähtaja tuua varasemaks," märkis Hussar.

Hussari sõnul arutati, kuidas võimalikult laiapõhjaliselt otsida presidendikandidaati ning üksmeelselt otsustati jätkata laiendatud vanematekogu formaadiga, kus igast riigikogu fraktsioonist on esindatud kaks liiget. Ta täpsustas, et seejuures oleks võimalik ka see, et fraktsiooni üks esindaja võib tulla ka väljastpoolt riigikogu.

"Laiendatud vanematekogu formaat on väga hea märk sellest, et me tõesti laiapõhjaliselt üritame presidendikandidaati siin riigikogus leida," lausus riigikogu esimees.

Hussari sõnul koguneb laiendatud vanematekogu 26. veebruaril.

Hussar rääkis, et arutluse all on ka see, kuidas kaasata ühise kandidaadi leidmisse osasid nii-öelda aknaaluseid riigikogu liikmeid, ehk liikmeid, kes ei ole end poliitiliselt määranud.

Praegu on riigikogu menetluses vabariigi presidendivalimiste seaduse muutmine, mis jättis teisel lugemisel arvestamata parandusettepanekud, mis nägid valimiskogu suuruse muutmist.

"Mis puudutab valimiskogu suurust ja seda, kas seda oleks võimalik muuta, siis minu hinnangul oleks mõistlik selle teema juurde tagasi tulla. Aga kuna me oleme nüüd ainult juba kuus kuud presidendivalimistest, siis võimalik, et see periood oleks liiga lühike, et hakata niivõrd ulatuslikult neid proportsioone muutma. Aga järgmisi valimisi silmas pidades ma ei välistaks, et see muudatus tuleb ellu viia," kommenteeris Hussar.

Riigikogu aseesimees Arvo Aller (EKRE) ütles, et kuigi riigikogus uuritakse maad ühise presidendikandidaadi leidmiseks, ei ole temal suurt usku, et see leitakse.

"Eks need kompamised käivad. Fraktsioonid ja erakondade esimehed kõik kombivad, otsivad võib-olla ka seda ühist kandidaati, aga erakonnad lähevad ikkagi kindlasti oma kandidaatidega," sõnas Aller.

Reformierakond: kui Karisel on toetus, siis meie taha tema kandideerimine ei jää

Reformierakonna fraktsiooni esimees Õnne Pillak ütles, et riigikogu tegi ühise presidendikandidaadi leidmise suunas tubli sammu edasi.

"Me koguneme veebruari lõpus uuesti, et rääkida täpsemalt sellest, millised on kriteeriumid, milline võiks järgmine Eesti president olla. Ja et leida koos ühine kandidaat, kes võiks esmajärjekorras riigikogus ära valitud saada, aga kui seda ei õnnestu, siis meile sobib ka kui president valitakse valijameestekogus, sest president on president," lausus Pillak.

Pillak ütles, et järgmine president peaks olema välis- ja julgeolekupoliitiliselt pädev. Pillaku sõnul ei saa aga öelda, et ka praegune president Alar Karis selles valdkonnas tugev ei oleks. "Praegune president Alar Karis on olnud tasakaalukas president. Ja kui selles laiendatud vanematekogus on tal enamuse toetus, siis meie taha kindlasti see ei jää, et Alar Karist presidendikandidaadina teiseks ametiajaks arutada," rääkis Pillak.