Euroopa Komisjon teatas novembris, et soovib luua asutusesisese üksuse Euroopa Liidu luureinfo kogumiseks. Von der Leyeni otsealluvusse kavandatud üksus pidi aitama kaitsta liitu Venemaa küberrünnakute ja sabotaaži eest.

Plaan tekitas aga vastuseisu nii liikmesriikides kui ka Euroopa Liidu välisteenistuses, mille koosseisus on juba olemas üleeuroopalise luureinfovahetuse keskus.

Ametnike sõnul, kelle hulgas on kaks Euroopa Liidu ametnikku ja kaks diplomaati, on komisjon asunud luureüksuse loomise ambitsioone kärpima. Üksusest saab tõenäoliselt turvatalitus ning suurem osa luureinfo vahetamisest jääb Euroopa välisteenistuse juures tegutsevale luureanalüüsi keskusele INTCEN, märkisid kaks ametnikku.

Muudatuse tulemusel säilib Kallasel suurem kontroll luureinfo üle.

Kallas põrkus möödunud aastal korduvalt von der Leyeniga. Üks vaidlusi tekkis siis, kui Kallas üritas kõrgele ametikohale tööle võtta Martin Selmayri, kes oli von der Leyeni eelkäija Jean-Claude Junckeri endine kabinetiülem. See värbamisplaan tekitas ebakindlust von der Leyeni juhitavas komisjonis, kus president on püüdnud võimu enda kätte koondada.

Euroopa püüab tihendada riiklike luureteenistuste vahelist infovahetust ajal, mil suhted Washingtoniga on selles vallas halvenenud. Samal ajal peab Euroopa leidma viise, kuidas tõrjuda Venemaa hübriidrünnakuid, alates desinformatsioonikampaaniatest kuni küberründe ja sabotaažini.

Luure- ja julgeolekuametnikud kogunevad sel nädalal Saksamaal toimuvale Müncheni julgeolekukonverentsile, kus on oodatavalt peateemadeks transatlantilised suhted ning sõda Euroopa idapiiril.

Euroopa Liit on viimastel aastatel püüdnud luureinfovahetust edendada, kuid riiklik julgeolek on liikmesriikide valitsuste pädevuses ning nad suhtuvad pelglikult EL-i kontrolli suurendamisse tundliku ja salastatud teabe üle.

INTCEN-i direktoraat on viimase aasta jooksul riikide pealinnades usaldusväärsust kasvatanud. Jaanuaris avaldasid üksusele toetust Itaalia peaminister Giorgia Meloni ja Saksamaa kantsler Friedrich Merz, kes leidsid, et INTCEN-i koosseisus olevat hübriidohutõrje üksust tuleks hübriidohtudega võitlemiseks senisest enam toetada.

Direktoraat, mis vastutab tsiviilluure eest ja allub Kallasele, on viimastel kuudel instrueerinud nii volinike kolleegiumi iganädalasi kohtumisi kui ka välisasjade nõukogu.

Ehkki von der Leyen ei esitlenud kordagi ametlikku kava eraldi üksuse loomiseks ega täpsustanud töötajate arvu, märkis komisjon, et sellel oleks kandev roll julgeolekuküsimustega tegeleva volinike kolleegiumi ettevalmistamisel.

"Teisel üksusel poleks mingit mõtet," ütles esimene Euroopa Liidu diplomaat. "Isegi INTCEN-i tasandil ei ole infovahetus veel kuigi tihe. Olukord on küll parananud, kuid vajadust uue üksuse loomiseks ei ole."

Anonüümne komisjoni ametnik ütles Politicole, et praegusel "keerulisel geopoliitilisel ja geomajanduslikul maastikul" otsitakse viise julgeoleku- ja luurevõimekuse tugevdamiseks.

Ametnik lisas, et loodav üksus täiendaks komisjoni julgeolekudirektoraadi tööd ning teeks "tihedat koostööd vastavate välisteenistuse struktuuriüksustega".

Teine Euroopa Liidu diplomaat toetas komisjoni plaani luua uus üksus, väites, et see aitaks parandada otsustusprotsessi. Tema sõnul võimaldaks see kitsal ringil ametnikel luureinfot tõlgendada ja kasutada, mis on kõiki 27 liikmesriiki kaasates muidu kohmakas protsess.

Kallas ise suhtus novembris komisjoni luureüksuse ideesse kriitiliselt. "Olles olnud riigi peaminister, tean ma, et kõik liikmesriigid maadlevad eelarvega. Seetõttu ei ole kuigi tark mõte nõuda, et peaksime tegema midagi lisaks kõigele sellele, mis meil juba olemas on," sõnas ta Euroopa Parlamendis.